Tuurlased (Acipenseridae)
Tuurlased (Acipenseridae; ingl sturgeon, vn осетровые), tuuraliste (Acipenseriformes) seltsi kuuluvate kiiruimsete magevee- ja siirdekalade sugukond, 25 liiki (FishBase, 2018). Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas.
Tuurlaste keha on käävjas, viisnurkse ristlõikega. Keha külgedel paikneb viis luukilpide pikirida, suu asub pea alaküljel, selle ees neli poiset, ülalõug on veninud nokiseks.
Tuurlaste sisetoes on kõhrene. Elavad kaua, suguküpsus saabub hilja (suurekasvuliste liikide isastel 5.–18. eluaastal, emastel 8.–21. eluaastal). Osa tuurlasi kasvab hiigelsuureks – beluuga mass võib olla üle 1000 kg.
Tuurlased toituvad põhjaselgrootutest ja väiksematest kaladest. Paljud tuurlased, näiteks beluuga, vene tuur, sevrjuuga, siberi tuur ja sterlet, on väga väärtuslikud töönduskalad, nende marjast valmistatakse kalleimat kaladelikatessi – musta kaaviari.
Tuurlased on tugevasti ohustatud loomarühm ning CITES-i konventsioon (Washingtoni 1973. aasta konventsioon, mis käsitleb loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust) keelab kauplemise looduslike tuurlaste ja nende kaaviariga.
Tuurlasi paljundatakse kalakasvandustes loodusliku varu suurendamiseks. Kalakasvandustes toodetakse ka tuurlaste liikidevahelisi hübriide, kes sobivad hästi kalakasvatuseks, näiteks bester, mõnd vormi (siberi tuura, vene tuura, bestrit) kasvatatakse ka kaubakalaks (Eestis keskmiselt 70 t aastas). Kasvatatud tuurlastest toodetakse kaaviari.
Läänemerre ja selle jõgedesse on asustatud vene (Lätis aastatel 1962–68) ja siberi tuura (aastatel 1962–75), Eesti vetes pole neid leitud.
Üliharuldaseks on muutunud atlandi tuur, kes on kantud maailma punase raamatu eriti ohustatute kategooria nimekirja ja on Eesti looduskaitse III kaitsekategooria liik. 2013. a oktoobris asustati Narva jõkke 400 noort, umbes 200 grammist tuura.
Sugukond tuurlased, Acipenseridae Bonaparte, 1831
Perekond tuurad, Acipenser Linnaeus, 1758
Acipenser baerii J. F. Brandt, 1869, siberi tuur
Acipenser baerii baerii J. F. Brandt, 1869 (Siberian sturgeon), harilik siberi tuur
Acipenser baerii baicalensis Nikolskii, 1896 (Baikal sturgeon), baikali tuur
Acipenser brevirostrum Lesueur, 1818 (Shortnose sturgeon), tömpkoon-tuurAcipenser dabryanus A. H. A. Duméril, 1869 (Yangtze sturgeon), jangtse tuurAcipenser fulvescens Rafinesque (Lake sturgeon), järvetuurAcipenser gueldenstaedtii J. F. Brandt & Ratzeburg, 1833 (Russian sturgeon), vene tuurAcipenser medirostris Ayres, 1854 (Green sturgeon), roheline tuurAcipenser mikadoi Hilgendorf, 1892 (Sakhalin sturgeon), sahhalini tuurAcipenser naccarii Bonaparte, 1836 (Adriatic sturgeon), aadria tuurAcipenser nudiventris Lovetsky, 1828 (Fringebarbel sturgeon), šippAcipenser oxyrinchus Mitchill, 1815, atlandi tuur
Acipenser oxyrinchus desotoi Vladykov, 1955 (Gulf sturgeon)Acipenser oxyrinchus oxyrinchus Mitchill, 1815 (Atlantic sturgeon)
Acipenser persicus Borodin, 1897 (Persian sturgeon), pärsia tuur
Acipenser ruthenus Linnaeus, 1758 (Sterlet), sterletAcipenser schrenckii J. F. Brandt, 1869 (Amur sturgeon), amuuri tuurAcipenser sinensis J. E. Gray, 1835 (Chinese sturgeon), hiina tuurAcipenser stellatus Pallas, 1771 (Starry sturgeon), sevrjuugaAcipenser sturio Linnaeus, 1758 (European sea sturgeon), euroopa tuur, balti tuur, harilik tuur, (atlandi tuur)Acipenser transmontanus J. Richardson, 1836 (White sturgeon), valge tuur
Perekond beluugad, Huso J. F. Brandt & Ratzeburg, 1833
Huso dauricus (Georgi, 1775) (Kaluga sturgeon), kaluugaHuso huso (Linnaeus, 1758) (Beluga sturgeon), beluuga
Perekond lasntuurad Scaphirhynchus Heckel, 1835
Scaphirhynchus albus (Forbes & R. E. Richardson, 1905) (Pallid sturgeon), valge lasntuurScaphirhynchus platorynchus (Rafinesque, 1820) (Shovelnose sturgeon), harilik lasntuurScaphirhynchus suttkusi J. D. Williams & Clemmer, 1991 (Alabama sturgeon), alabama lasntuur
Perekond ebalasntuurad Pseudoscaphirhynchus Nikolskii, 1900
Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi (Kessler, 1872) (Syr Darya sturgeon), sõrdarja ebalasntuurPseudoscaphirhynchus hermanni (Kessler, 1877) (Dwarf sturgeon), väike ebalasntuurPseudoscaphirhynchus kaufmanni (Kessler, 1877) (Amu Darya sturgeon), suur ebalasntuurViimati: detsember, 2018
Vaata lisaks:
Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)Lasntuurad (Scaphirhynchus)
Hiina tuur (Acipenser sinensis)
Šipp (Acipenser nudiventris)
Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
Roheline tuur (Acipenser medirostris)
Valge tuur (Acipenser transmontanus)
Jakuutia tuur (hatõss)
Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
Aadria tuur (Acipenser naccarii)
Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
Järvetuur (Acipenser fulvescens)
Atlandi tuur liiginimena
Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
Pärsia tuur (Acipenser persicus)
Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
vjasiiga (vesiiga, visiiga)
Sterlet (Acipenser ruthenus)
Siberi tuur (Acipenser baerii)
Tuur ajaloolis-kulinaarselt
Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
Kaaviar (must kalamari)
Kaluuga (Huso dauricus)
Beluuga (Huso huso)
Bester
Atlandi tuur Eestis
Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
Tuuralised (Acipenseriformes)