Siberi tuur (Acipenser baerii)

Siberi tuur (Acipenser baerii) on kalaliik tuuraliste (Acipenseridae) seltsi tuurlaste (Acipenseridae) sugukonna tuurade (Acipenser) perekonnast.

Siberi tuural on poolsiirde- ja mageveevorm, samuti on siberi tuural tömbikoonuline (tüüpiline) ja teravakoonuline vorm.

Siberi tuura teravakoonuline vorm

Levila. Elab Siberi jõgedes Obist Kolõmani ja edasi Indigirkani. Irtõshis on siberi tuur levinud Zaissani järveni (ka Musta Irõshini), Obis Obi-Tazi lahest (Drovjanõi neemest) päris Obi ülemjooksuni, Katuni jõeni, ta tungis ka Teletsi järve. Baikalis ja Buhtarma veehoidlas moodustab paiksed järvevormid.

Obis ja Jenisseis elab siberi tuur koos sterletiga, Leena ja Kolõma jões on ta ainuke tuurlaste esindaja.

Ida-Siberi jõgedes Hatangast alates ja edasi Leenas, Janas, Indigirkas elava tuura eraldavad mõned autorid eri alamliigiks — hatõss ehk jakuutia tuur.

Baikalis elab siberi tuura järvevorm, kes on oma bioloogia poolest sarnane Ameerika Suure järvistu tuuraga. Kudema käheb ta Selengasse, märksa vähemal määrtal ka Barguzini jõkke. Mööda Toli jõge suundub siberi tuur Mongooliasse (on leitud umbes 100 km kauguselt Ulan-Batorist). Baikali järvevormi on käsitletud ka omaette alamliigina.

Obi, Jenissei, Pjassina ja Hatanga jões on vähesel arvul siberi tuura paikseid vorme. Leena tuur on puhtalt jõevorm.

Suurus, suguküpsus, eluiga.

Siberi tuur kasvab aeglaselt. Suguküpseks saavad isased Obis 9-14 aastaselt, emased 11-20 aastaselt. Jenissei alamjooksul saab tuur suguküpseks 18-23 aastaselt, Baikali vormi isased 15, emased 18 aastaselt ja hiljem. Obi tuura emased koevad 3-4, isased 1-2 aasta tagant. Jenissei alamjooksul koeb siberi tuur enamasti 4 aasta tagant.

Siberi tuura vanuse ülempiir on 60 aastat.

Obis on siberi tuura tavaline püügikaal isastel 5-25 kg, keskmiselt 10 kg (90-165 cm), emastel 5-44 kg, keskmiselt 13 kg (92-180 cm). Jakuutias on selle tuura tavaline kaal 2 kg, kuid leidub ka isendeid, kes kaaluvad 10 ja isegi 40 kg. Obist püütud siberi tuura suurim kaal ja pikkus on 3 m ja 100-104 kg. Jenisseist püütakse mõnikord 30-40 kg raskusi tuuri, harva kuni 96 kg. Baikalis elava tuura vormi suurim teadaolev kaal on 115 kg, tavaliselt aga 16-20 kg.

Siberi tuura viljakus on Obis 174 000—420 000, Jenisseis 79 000—250 000, Baikalis 211 000—832 000 marjatera.

Siberi tuur toitub koorikloomadest (kirpvähilised), putukate vastseist, limustest, kaladest.

Siberi tuur annab hübriidi siberi sterletiga, keda kutsutakse kosteriks.

Baikali tuur

Taksonoomiast

Varasemalt eristati enamasti siberi tuura nelja alamliiki:

Lääne-siberi tuur, Acipenser baerii baerii Brandt, 1869

Ida-siberi ehk teravakoonuline tuur, Acipenser baerii stenorrhynchus Nikolskii, 1896

Jakuutia tuur, Acipenser baerii bchart Drjagin, 1948

Baikali tuur, Acipenser baerii baicalensis Nikolskii, 1896

Lisaks neljale ülaltoodule, on eristatud veelgi mitmeid alamliike, nt jenissei tuur. 1990-ndate lõpul tõestati uuringutega erinevuste puudumine populatsioonide vahel, mis ei võimalda neid käsitelda erinevate alamliikidena.

Tänapäevastes käsitlustes tuuakse enamasti välja 2 alamliiki:

Acipenser baerii baerii J. F. Brandt, 1869 (Siberian sturgeon), (harilik siberi tuur)

Acipenser baerii baicalensis Nikolskii, 1896 (Baikal sturgeon), (baikali tuur)

Siberi tuura (ja tema hübriide teiste tuurlastega) on hakatud rohkelt kasutama kalakasvatustes, kuivõrd siberi tuur kasvab esimestel eluaastatel märksa kiiremini kui teised tuurad, ka on tal vähem terviseprobleeme. Maitseomadustelt peetakse teda mõnevõrra etemaks vene tuurast, kes on samuti kasvatustes viljeldav.

Eestis hakati siberi tuura kasvatama kaubakalana 21. sajandi esikümnendi keskpaigas.

Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Siberian_sturgeon

Loomade Elu, 7. kd Kalad, Tallinn 1979

Vaata lisaks:

Jakuutia tuur (hatõss)
koster
Tuurlased (Acipenseridae)
Tuuralised (Acipenseriformes)