Beluuga (Huso huso)

beluuga

1. beluuga, kabeluga(Huso huso),tuurlaste(Acipenseridae)sugukonna suurim kala. Inglise beluga; saksa Beluga-Stör, Hausen, Husso; prantsuse beluga; itaalia storione beluga; pärsia beluga, boluga; soome kitasampi; vene белуга

Algne elupaik Kaspias, Mustas meres, Aasovi meres ja Aadria meres ning neisse suubuvates jõgedes. Looduslikult säilinud vaid Kaspia vesikonnas. Äärmiselt ohustatud.Teistest tuurlastest erineb esmajoones väga suure poolkuu kujulise suu poolest. Poised pikad, siledad, ulatuvad peaaegu suuni. Selg tumehallist rohekani, alapool valge. Kasvab enam kui 4 m pikkuseks ja võib kaaluda ligi tonni. Volga suudmest püüti 1827. a emane beluuga kaaluga 1571 kg ja pikkusega 7,2 m. Võib elada kuni 118 aastaseks.

Suguküpseks saab 12-18 a vanuses (isased 12-14, emased 16-18 a) umbes 2 m pikkusena. Koeb jõgedes aprillis-mais kuni 1,5 miljonit marjatera (harilikult u 500 000). Volgas eristatakse kahte rassi: kevadine (jarovaja) tuleb jõkke enne kudemist aprillikuus, sügisene (ozimaja) tuleb jõkke juba sügisel. Beluuga marja terad on läbimõõdult suuremad kui teistel tuurlastel. Marjast valmistatakse kaaviari.

Annab teiste tuurlastega hübriide. Eestis on kasvatatud besterit(beluuga ja sterleti hübriidi)

2. beluuga, ka beluga = valgevaal (Delphinapterus leucas)

BSE, ENE, Euroopa kalad

Vaata lisaks:

Kaaviar (must kalamari)
Kaluuga (Huso dauricus)
Tuurlased (Acipenseridae)
Tuuralised (Acipenseriformes)
Valgevaal (Delphinapterus leucas)