Kalapasta

Kalapasta, kaladest valmistatav toiduaine, mis saadakse kas kalade käärimise või füüsilise peenestamise teel (hakkimine, tampimine, jahvatamine jms). Kasutatakse kas maitseainena või ka roogade komponendina. Enamasti redutseeritakse kalapasta pika keetmisega paksuks kontsentraadiks. Kalapastale võib vastandada kalakastet, mis on oma konsistentsilt vedelam.

Ajalooliselt on kalapasta valmistamine tekkinud vajadusest kalades sisalduvat valku säilitada ka ajaks, mil kalasaagid on kehvad; see on mitmetes piirkondades arenenud koos kalade hapendamisega. Uuemal ajal on seoses konserveerimistehnoloogia arenguga loodud ka kalatooteid, mis on oma tekstuurilt küll pastasarnased, kuid millede valmistamisel ei kasutata hapendamist. Eestis on sellise roa tuntuimaks näiteks suitsutatud kiludest valmistatav sprotipasteet, mida turustatakse konserveerituna. Kalapasta taoline tekstuur võib olla ka erinevatel kalapasteetidel ja kreemidel, mida kasutatakse kas kohe pärast valmistamist või turustatakse konserveerituna.

Hapendatuna valmistatud kalapastad on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Aasias, kus neil on kohalikus toidukultuuris oluline roll. Enamasti on need väga tugeva ja eripärase maitse ning lõhnaga. Filipiinidel on sellise kalapasta nimeks bagoong, Birmas ngapi, Laoses padaek, Indoneesias petis ikan, Kambodžas prahok. Kagu-Aasias on lisaks kalapastale laialt levinud ka krevetipasta. Vana-Roomas kasutati garum'i, mis oli nii kalakaste kui ka kalapasta: kui garum'ilt valati pealt ära vedelam fraktsioon, jäi alles paksem allec, mida kasutasid oma toitude maitsestamisel peamiselt vaesemad inimesed.

Füüsiliselt peenestatud pastadest on tuntuim surimi (Jaapan, Hiina), millest valmistatakse rohkelt erinevaid roogasid. Jaapanis on tuntud veel kamaboko ja jakoten, Inglismaal anchovette, gentleman's relish ja poacher's relish; Prantsusmaal pissalat.

November, 2019

Vaata lisaks: