) on lähisugulased, kuid siiski erinevad tunguusi-mand¾u rahvad. Antropoloogiliselt kuuluvad eveenid ja evengid mongoliidse rassi baikali ehk paleosiberi rühma. Keeled kuuluvad tunguusi-mand¾u keelte põhjarühma.
Eveenid on rahvas Venemaal Kirde-Siberis. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 22 383 eveeni.
Võrreldes evenkidega on nad lühemat kasvu ja heledama nahaga.
Tänapäeval ei räägi ligikaudu 3/4 eveene enam eveeni keelt, vaid on üle läinud vene või jakuudi keelele.
Tõenäoliselt on eveenid kujunenud tunguusi ja jukagiiri hõimude segunemise tulemusel aastasadade jooksul. Varasemal ajal olid eveenid rändleva eluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid, rannikualadel ka kalurid ja mereloomakütid. 20. sajandil võtsid eveenid suures osas omaks paikse eluviisi.
Evengid on rahvas Venemaal Siberis ja Kaug-Idas, Hiinas ning Mongoolias. Evenkide asualad on väga laialdased, ulatudes Jenissei jõest kuni Ohhoota mere ja Põhja-Jäämereni. Evenkide üldarv maailmas on ligi 80 000. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 37 843 evenki. Venemaal on enamus evenke läinud üle vene või jakuudi keelele.
Evengid on lähtunud Baikalimaalt, kust nad alates II. aastatuhandest on laiali rännanud. Varem olid nad tüüpilised rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid. 20. sajandil läksid nad suuremalt jaolt üle paiksele eluviisile.
Nende rahvaste kulinaariast ning sealhulgas ka kalaroogadest on üsna vähe teada.
Tuntumad kalaroad on jukola (kuivatatud-vinnutatud kala) ja stroganina (külmunult laastudeks lõigatav kala), mida võivad oma rahvusroogadekspidada aga kõik Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvad (ka jakuudid, jukagiirid jt).
Parimaid kalu (nelma, tshir, omul jt) kasutati enamasti külmutatult stroganinana. Suur hulk kalu kuivatati-vinnutati (jukola), haruharva ka suitsutati. See oli tarvilik talvevaru nii inimeste kui ka veokoerade toitmiseks.
Tunti ka kalade hapendamist (agaran).
Värsket kala kas keedeti või lõõmutati hargil.
Toiduks kasutati ka kala verd (balõk haana), maksa, magusid, siserasva ja sooli. Lugu peeti ka kalamarjast, millega küpsetati pannkoogi moodi küpsetisi, mida lisati suppidesse või millest valmistati jooki.