Kalapeedia Otsing Kaastöö

Antropoloogiliselt kuuluvad jukagiirid mongoliidse põhja-aasia rassi baikali rühma.

Jukagiiride traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja jahipidamine. 19. sajandil hakkasid jukagiirid laialdasemalt tegelema ka põhjapõdrakasvatusega. 

Jukagiire peetakse Ida-Siberi põliasukateks. Vene võimule allutati nad 17. sajandi keskpaiku. 17. sajandi alguses oli küttimise ja kalapüügiga tegelevate jukagiiride asuala nüüdisaegsest palju laialdasem, hõlmates ulatuslikud territooriumid Leena alamjooksu ja Kolõma vahel. Hiljem sulandus suur osa jukagiiridest eveenide, jakuutide ja venelaste hulka.

Kolõma ja Indigirka jõgedes oli rohkelt tuura, sterletit, nelmat, omulit, tshiri, muksuni, peledit.

Nelmast valmistati suurepärast stroganinat. Kõrgelt hinnati sterletimarja ning tema liha eelistati tuuralihale. Nelma, tshir, omul jt "valged" kalad leidsid kasutamist kas stroganina või jukolana. Järvedes elavat "musta" kala alati kas keedeti, praeti või küpsetati.

Pisemaid kalu küpsetati lõkke ääres puuvarraste otsas. 

Kalarupskeid ja kalamarja praeti.

Kalamarja ning tambitud kala pandi jahust küpsetatavatesse kakkudesse (лепешки)

Rasvaste kalade kõhualuseid, samuti aga lutsumaksa söödi toorelt.

Allikad:

Jukagiirid Vikipeedias (eesti)

September, 2014