Silmlased (Petromyzontidae)

Silmlased (Petromyzontidae) on silmuliste seltsi ainus sugukond. 
(Ladinakeelne nimekujuks võib olla ka Petromyzonidae, nagu nt teatmeteostes "Loomade elu" ja "Euroopa kalad")



Silmudest Loomade elu 7. köites "Kalad":

"Silmudel on üks või kaks seljauime. Suu on lehterjas, välisküljelt ääristatud nahkjate narmastega. Suus on hulk sarvhambaid, neid leidub ka keelel. Pea ülapoolel paiknev ainus paaritu ninasõõre viib haiste-hüpofüüsiõõnde, mis ei ole ühenduses neeluga.
Keha kummalgi poolel on seitse lõpusekotti, millest igaühel on oma välisava. 
Täiskasvanud silmudel on silmad normaalselt arenenud (erinevalt pihklastest). Peale kahe tavalise silma on silmudel neist veidi eespool ninasõõrme läheduses veel omapärane elund — kolmas, kiirusilm, millel ei ole läätse. Seetõttu saavad silmud tema abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapärase elundi on nad pärinud oma eellastelt. /---/
Erinevalt teistest selgroogsetest on silmude maks seotud sooltoruga ainult vastseeas, pärast moonet aga seos katkeb ja maks muutub sisenõrenäärmeks. Nagu pihklastel, on ka silmudel üks paaritu ilma viimajuhata sugunääre. Küpsenud sugurakud satuvad kehaõõnde ja sealt pärakuava taga asuva kahe erilise poori kaudu välja.

Silmud sigivad kiirevoolulistes kiviklibulise põhjaga sügavates jõeosades. Kudemise ajal kogunevad silmud parvedesse ja ehitavad pesi — piklikke ovaalse kujuga lohke. Pesa ehitamist alustab isane. Imedes end suulehtriga kivikese külge, tõstab ta seda tagakehale toetudes üles ja paigutab kõrvale, kaugemale tulevase pesa kohast. Siis, imedes end pesa eesosas mõne suure kivi külge, paiskab ta peenema kiviklibu ja liiva järskude madujate kehaliigutustega eemale. Kogu selle aja teeb emane pesa kohal sujuvaid ringe. Isase kohal laskub ta iga kord natuke allapoole ja puudutab oma kõhuga partneri pead, justkui ergutades teda tööle. Pesa ehitamisel ei unusta isane jälgida, et teised isased ei läheneks pesale. Kui mõni isane tuleb küllalt lähedale, ründab pesaperemees kutsumata külalist innukalt, imeb end imilehtriga tema külge ja tõukab ta "ehituskrundist" kaugemale. Pesa ehitamise lõpetab emane, kes, nagu isanegi, vetruvate kehaliigutustega pillub eemale kiviklibu ja liiva, süvendades isase poolt ehitatud lohku. Pärast pesa valmimist imeb emane end pesa eesosas oleva kivi külge, aga isane imeb end emase külge, algul keha küljele seljauime eesosa lähedale, aga pärastpoole, tasapisi iminappa edasi nihutades, jõuab emase pea kiirualani ja keerdub sabaga ümber tema keha. Suguprodukte heidavad nad üheaegselt. Pärast kudemist peituvad kurnatud silmud kivide või puunottide alla või muudesse valguse ja voolu eest6 eest varjatud kohtadesse, kus nad varsti hukkuvad.
/---/
Silmude vastsed - liivasonglased - erinevad täiskasvanuist niivõrd, et pika aja vältel, kuni XIX saj. keskpaigani, peeti neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Liivasonglastel on silmad nõrgalt arenenud ja kaetud nahakurruga, nii et need vaevalt paistavad. Nelinurkset suuava varjab mütsinokataoline ülahuul. Huule sisepinnal ja ümber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed välimised lõpuseavad paiknevad keha külgedel pikivaos. Liivasonglaste värvus varieerub kollakasvalgest tumehallini.
Liivasonglased asustavad mudaseid aeglase vooluga jõeosi, vanajõgesid ja ojasid. Eriti sageli võib neid kohata väikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad mutta kaevunud. Nad kaevuvad väga ruttu: asetuvad vertikaalselt peaga allapoole ja justkui kruvivad ennast pinnasesse, sooritades kogu kehaga kiireid madujaid liigutusi. Mutta tungimisel ja selles edasiliikumisel mängib tähtsat osa tugevasti arenenud ülahuul.
Liivasonglased toituvad veevooluga suhu tõmmatud detriidist ja mikroorganismidest. Toitumisviisi poolest on nad veevoolu sisefiltraatorid. Praegusel ajal peetakse seda toitumisviisi kõige algsemaks esmastel keelikloomadel. 4-5 aasta vanuselt teevad liivasonglased läbi moonde ja muutuvad täiskasvanud silmudeks. Seejuures toimub paljude elundite keerukas ümberehitamine. Moonde ajal liivasonglased ei toitu.
/---/
Kõik silmud sigivad magevees, kuid nende hulgas on suuri siirde-eluviisiga mereliike, kes täiskasvanult elavad meres, jõgedes-järvedes elavaid ja ka ojasid asustavaid väikesekasvulisi liike.

Paljud siirde-eluviisiga ja järvedes elavad ning mõned jõgesid asustavad silmuliigid on täiskasvanult parasiitse eluviisiga, tungivad kallale kaladele, imevad end nende külge ja toituvad kalade lihast ning verest. Nad kasvavad 40-60 ja isegi 100 cm pikkuseks.
Väikesed (tavaliselt 20-30 cm pikkused) ojades elavad liigid ja osa jõgedes elavaid liike toituvad ainult vastseperioodil, kaladel nad ei parasiteeri."


ameerika ojasilmu suu


 
Silmlaste sugukonda arvatakse kolm alamsugukonda: Geotriinae, Mordaciinae ja Petromyzontinae. Neist kaks esimest esindavad silmlasi, kes elavad lõunapoolkeral (kokku 4 liiki), kolmandasse kuuluvad silmlased elavad aga põhjapoolkeral.

Sugukonda kuuluvad liigid (umbes 43) jaotuvad järgmistesse perekondadesse, mida erinevate käsitluste põhjal on 7 kuni 10:

Caspiomyzon, kaspiasutt
Caspiomyzon wagneri  (Kessler, 1870) (
Caspian lamprey), kaspiasutt

Entosphenus
Entosphenus folletti Vladykov & Kott, 1976 (Modoc Brook lamprey)
Entosphenus hubbsi Vladykov & Kott, 1976 (Kern brook lamprey)
Entosphenus lethophagus (C. L. Hubbs, 1971) (Pit-Klamath brook lamprey)
Entosphenus macrostomus (Beamish, 1982) (Vancouver lamprey)
Entosphenus minimus (C. E. Bond & T. T. Kan, 1973) (Miller Lake lamprey)
Entosphenus similis Vladykov & Kott, 1979 (Klamath river lamprey)
Entosphenus tridentatus (J. Richardson, 1836) (Pacific lamprey), kolmhammassutt

Eudontomyzon
Eudontomyzon danfordi Regan, 1911 (Carpathian lamprey), ungari jõesilm2
Eudontomyzon graecus (Renaud & Economidis, 2010) 
Eudontomyzon hellenicus Vladykov, Renaud, Kott & Economidis, 1982 (Greek brook lamprey), kreeka jõesilm
Eudontomyzon mariae (L. S. Berg, 1931) (Ukrainian brook lamprey), ukraina jõesilm2
Eudontomyzon morii L. S. Berg, 1931 (Korean Lamprey), korea jõesilm2
Eudontomyzon stankokaramani M. S. Karaman (sr), 1974 (Drin brook lamprey)
Eudontomyzon vladykovi Oliva & Zanandrea, 1959 (Danubian brook lamprey)

Geotria, lõunasilmud
Geotria australis J. E. Gray, 1851, lõunasilm

Ichthyomyzon, ameerikasilmud
Ichthyomyzon bdellium (D. S. Jordan, 1885) (Ohio lamprey)
Ichthyomyzon castaneus Girard, 1858 (Chestnut lamprey)
Ichthyomyzon fossor Reighard & Cummins, 1916 (Northern brook lamprey)
Ichthyomyzon gagei C. L. Hubbs & Trautman, 1937 (Southern brook lamprey)
Ichthyomyzon greeleyi C. L. Hubbs & Trautman, 1937 (Mountain brook lamprey)
Ichthyomyzon unicuspis C. L. Hubbs & Trautman, 1937 (Silver lamprey)

Lampetra, jõesilmud
Lampetra aepyptera (C. C. Abbott, 1860) (least brook lamprey)
Lampetra alavariensis Mateus, Alves, Quintella & P. R. Almeida, 2013
Lampetra auremensis Mateus, Alves, Quintella & P. R. Almeida, 2013
Lampetra ayresii (Günther, 1870), ameerika jõesilm
Lampetra fluviatilis (Linnaeus, 1758) (river lamprey), jõesilm, ka euroopa jõesilm
Lampetra lamottei (Lesueur, 1827) (brook lamprey)
Lampetra lanceolata Kux & H. M. Steiner, 1972 (Turkish brook lamprey)
Lampetra lusitanica Mateus, Alves, Quintella & P. R. Almeida, 2013
Lampetra planeri (Bloch, 1784) (European brook lamprey), ojasilm, ka euroopa ojasilm
Lampetra richardsoni (Vladykov & Follett, 1965) (western brook lamprey)

Lethenteron
Lethenteron alaskense Vladykov & Kott, 1978 (Alaskan brook lamprey)
Lethenteron appendix (DeKay, 1842) (American brook lamprey)
Lethenteron camtschaticum (Tilesius, 1811) (Arctic lamprey)
Lethenteron kessleri (Anikin, 1905) (Siberian brook lamprey), siberi jõesilm1 
Lethenteron matsubarai (Vladykov & Kott, 1978)
Lethenteron ninae Naseka, Tuniyev & Renaud, 2009
Lethenteron reissneri (Dybowski, 1869) (Far Eastern brook lamprey), kaugida ojasilm1
Lethenteron zanandreai (Vladykov, 1955) (Po brook lamprey)

Mordacia, lühipeasilmud
Mordacia lapicida (J. E. Gray, 1851) (Chilean Lamprey)
Mordacia mordax (J. Richardson, 1846) (Australian Lamprey), lühipeasilm
Mordacia praecox Potter, 1968 (Australian brook lamprey)

Petromyzon, merisutt
Petromyzon marinus Linnaeus, 1758, (Sea lamprey), merisutt

Tetrapleurodon
Tetrapleurodon geminis Álvarez, 1964 (Mexican brook lamprey)
Tetrapleurodon spadiceus (T. H. Bean, 1887) (Mexican lamprey)

1, 2 Varasemates käsitlustes (Loomade elu, 4. kd Kalad) kuuluvad perekonda Lampetra.

Eestis elavad liigid:

Merisutt (Petromyzon marinus) 
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Ojasilm (Lampetra planeri) 

Allikad:
Loomade elu, 4 kd Kalad. Tallinn, 1979
http://en.wikipedia.org/wiki/Northern_lampreys
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Petromyzontidae/classification/
http://en.wikipedia.org/wiki/Lamprey

Vaata lisaks:

Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
Lõunasilm (Geotria australis)
Ojasilm (Lampetra planeri)
Merisutt (Petromyzon marinus)
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Silmlased (Petromyzontidae)
liivasonglane
Silmulised (Petromyzontiformes)
Rühm silmud (Cephalaspidomorphi)