Lõunasilm (Geotria australis)
Lõunasilm (
Geotria australis) on
silmlaste (
Petromyzontidae) sugukonda kuuluv veeloom, ainus liik oma perekonnas.
Inglise k - pouched lamprey, wide-mouthed lamprey; hispaania k - lamprea de la bolsa, boca ancha; vene k - aвстралийская минога
Joonis: J.E. Gray, 1851
Lõunasilm on levinud lõunapoolkeral: Austraalia, Uus-Meremaa, Tchiili ja Argentiina vetes.
"Lõunapoolkera silmudest pakub suurimat huvi lõunasilm (Geotria australis), kes kasvab üle 60 cm pikaks ja on üpris arvukas Austraalia ja Tasmaania jõgedes. Sel silmul on kurgu all hiigelsuur nahkpõis, mis pole ühendatud ühegi teise õõnega kehas; pole selge, mis funktsioone ta täidab. Lõunasilmu moone on väga keerukas, suguküpseks saamise käigus muudab ta oma välimust niivõrd, et tema üksikuid arenguastmeid on kirjeldatud eri liikide ja isegi perekondadena. Pärast moonet on lõunasilm väga ilusa värvusega: helkival hõbedasel foonil kulgeb piki selga must triip, kahel pool seda aga türkiissinised triibud.
Suguproduktide küpsemise ajal ta värvus tuhmub ja triibud kaovad. Seejuures muutuvad oluliselt ka mitmesuguste kehaosade suhtelised mõõtmed: silmad vähenevad, suulehter aga, vastupidi, suureneb tugevasti ja kudemise ajaks on selle diameeter kaks korda suurem keha läbimõõdust.
See silm, samuti aga lühipeasilm (Mordacia mordax) on Austraalia ja Tasmaania jõgedes arvukad, kuid neil ei ole töönduslikku tähtsust."1
Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Geotria australis FishBase's (aprill, 2014)
Pouched lamprey Wikipedias Vaata lisaks:
Silmlased (Petromyzontidae)