liivasonglane
Liivasonglasteks nimetatakse silmlaste (Petromyzontidae) vastseid.
Liivasonglastest "Loomade elus":
"Silmude vastsed - liivasonglased - erinevad täiskasvanuist niivõrd, et pika aja vältel, kuni XIX saj. keskpaigani, peeti neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Liivasonglastel on silmad nõrgalt arenenud ja kaetud nahakurruga, nii et need vaevalt paistavad. Nelinurkset suuava varjab mütsinokataoline ülahuul. Huule sisepinnal ja ümber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed välimised lõpuseavad paiknevad keha külgedel pikivaos. Liivasonglaste värvus varieerub kollakasvalgest tumehallini.
Liivasonglased asustavad mudaseid aeglase vooluga jõeosi, vanajõgesid ja ojasid. Eriti sageli võib neid kohata väikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad mutta kaevunud. Nad kaevuvad väga ruttu: asetuvad vertikaalselt peaga allapoole ja justkui kruvivad ennast pinnasesse, sooritades kogu kehaga kiireid madujaid liigutusi. Mutta tungimisel ja selles edasiliikumisel mängib tähtsat osa tugevasti arenenud ülahuul.
Liivasonglased toituvad veevooluga suhu tõmmatud detriidist ja mikroorganismidest. Toitumisviisi poolest on nad veevoolu sisefiltraatorid. Praegusel ajal peetakse seda toitumisviisi kõige algsemaks esmastel keelikloomadel. 4-5 aasta vanuselt teevad liivasonglased läbi moonde ja muutuvad täiskasvanud silmudeks. Seejuures toimub paljude elundite keerukas ümberehitamine. Moonde ajal liivasonglased ei toitu."
Lamprey larva
Loomade elu, 7. kd Kalad, Tallinn, 1979
Vaata lisaks:
Ojasilm (Lampetra planeri)Merisutt (Petromyzon marinus)
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Silmlased (Petromyzontidae)