Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)

Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)

Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii) on traditsioonilises käsitluses vaikse ookeani heeringa ehk idaheeringa (Clupea pallasii) alamliik.

Kui kõneldakse vaikse ookeani heeringast, peetakse enamasti silmas selle levinuimat alamliiki, vaikse ookeani idaheeringat ja nende nimetused erinevates keeltes reeglina kattuvad.

Inglise k - Pacific herring; prantsuse k - hareng du Pacifique; saksa k -  Pazifiscer Hering; hispaania k - arenque del Pacifico; taani k - Stillehavssild; rootsi k - Stillhavsill; soome k -tyynenmerensilli; vene k - сельдь восточная; jaapani k - nishin; innuuiidi k - iituuq, kapisilik, kobloora, pikoaktik, qaaktaq, uksruktuuk jm; aleuudi k - iqalluarpak



"Vaikse ookeani idaheeringas on eriti arvukas Kamtshatka idarannikul, Ohhhoota meres. Lõuna-Sahhalini ranniku läheduses ja Hokkaido saare ümbruses. Heeringal on töönduslik tähtsus ka Cooki lahes, Lõuna-Alaska fjordides ja Vancouveri saare juures.
Vaikse ookeani idaheeringas kasvab kuni 50 cm pikkuseks, kudema tulnud kalade keskmised mõõtmed on 24-38 cm. Selgroolülisid on 41-57. Jaguneb kudemise järgi reaks vormideks, kes koevad kas kaugemalt meres, ranniku lähedal meres või tungivad kudemiseks riimveelistesse järvedesse ja madala soolsusega lahtedesse. Üldse eristatakse 10—12 lokaalset vormi või populatsiooni mere- ja 3 vormi järveheeringaid. Kudemine toimub erinevates kohtades eri ajal. /---/ Kevadine heeringa tulek ranna juurde toimub mitme (2—4) järgneva lainena: algul tulevad suuremad, seejärel väiksemad kalad. Pärast kudemist läheb heeringas rannast eemale turgutuma. Turgutuv e. rasvuv heeringas tuleb ranna lähedusse toituma suvel, sooritades sel ajal iseloomulikke ööpäevaseid vertikaalseid rändeid. Eristatakse kevadist e. Kudemiseelset toitumisperioodi (aprill-mai), kudemisaegset nälgimist (mai-juuni), suvist toitumisperioodi (juuni lõpust augustini) ja talvist väheaktiivse toitumise aega. Põhitoiduks on hiilgevähilised, hormikulised, noolussid. Suguküps heeringas kogub 18,7—25,7%, väike 23—32% rasva. Eriti rasvane (20—33%) on suur (kuni 34—42 cm) sügissuvine ida-kamtshatka "zhupanovski" heeringas, keda püütakse juulist oktoobrini.
Vaikse ookeani idaheeringat püütakse peamiselt ranna lähedalt nootadega. Tema arvukus kõigub veelgi järsumalt kui atlandi heeringal. Näiteks meie sajandi esimesel kolmandikul saavutas väga suure arvukuse sahhalini-hokkaido heeringarass. Heeringa tulek Sahhalini rannikule oli siis grandioosne vaatepilt."1 

Fishbase's maksimumpikkus 46 cm (tavapikkus 25 cm), eluiga kuni 19 aastat.


Allikad:
Pacific herring Wikipedias
Clupea pallasii pallasii FishBase's (Jaanuar 2014)
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn 1979

Vaata lisaks:

Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
Idaheeringas (Clupea pallasii)
Heeringad (Clupea)