Kalapeedia Otsing Kaastöö

Kui kõneldakse vaikse ookeani heeringast, peetakse enamasti silmas selle levinuimat alamliiki, vaikse ookeani idaheeringat ja nende nimetused erinevates keeltes reeglina kattuvad.

Inglise k - Pacific herring; prantsuse k - hareng du Pacifique; saksa k -  Pazifiscer Hering; hispaania k - arenque del Pacifico; taani k - Stillehavssild; rootsi k - Stillhavsill; soome k -tyynenmerensilli; vene k - сельдь восточная; jaapani k - nishin; innuuiidi k - iituuq, kapisilik, kobloora, pikoaktik, qaaktaq, uksruktuuk jm; aleuudi k - iqalluarpak

"Vaikse ookeani idaheeringas on eriti arvukas Kamtshatka idarannikul, Ohhhoota meres. Lõuna-Sahhalini ranniku läheduses ja Hokkaido saare ümbruses. Heeringal on töönduslik tähtsus ka Cooki lahes, Lõuna-Alaska fjordides ja Vancouveri saare juures.

Vaikse ookeani idaheeringas kasvab kuni 50 cm pikkuseks, kudema tulnud kalade keskmised mõõtmed on 24-38 cm. Selgroolülisid on 41-57. Jaguneb kudemise järgi reaks vormideks, kes koevad kas kaugemalt meres, ranniku lähedal meres või tungivad kudemiseks riimveelistesse järvedesse ja madala soolsusega lahtedesse. Üldse eristatakse 10—12 lokaalset vormi või populatsiooni mere- ja 3 vormi järveheeringaid. Kudemine toimub erinevates kohtades eri ajal. /---/ Kevadine heeringa tulek ranna juurde toimub mitme (2—4) järgneva lainena: algul tulevad suuremad, seejärel väiksemad kalad. Pärast kudemist läheb heeringas rannast eemale turgutuma. Turgutuv e. rasvuv heeringas tuleb ranna lähedusse toituma suvel, sooritades sel ajal iseloomulikke ööpäevaseid vertikaalseid rändeid. Eristatakse kevadist e. Kudemiseelset toitumisperioodi (aprill-mai), kudemisaegset nälgimist (mai-juuni), suvist toitumisperioodi (juuni lõpust augustini) ja talvist väheaktiivse toitumise aega. Põhitoiduks on hiilgevähilised, hormikulised, noolussid. Suguküps heeringas kogub 18,7—25,7%, väike 23—32% rasva. Eriti rasvane (20—33%) on suur (kuni 34—42 cm) sügissuvine ida-kamtshatka "zhupanovski" heeringas, keda püütakse juulist oktoobrini.

Vaikse ookeani idaheeringat püütakse peamiselt ranna lähedalt nootadega. Tema arvukus kõigub veelgi järsumalt kui atlandi heeringal. Näiteks meie sajandi esimesel kolmandikul saavutas väga suure arvukuse sahhalini-hokkaido heeringarass. Heeringa tulek Sahhalini rannikule oli siis grandioosne vaatepilt."¹ 

Fishbase's maksimumpikkus 46 cm (tavapikkus 25 cm), eluiga kuni 19 aastat.

Allikad:

Pacific herring Wikipedias

Clupea pallasii pallasii FishBase's (Jaanuar 2014)

¹ Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn 1979