Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
Tšoshi-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi) on traditsioonilises käsitluses vaikse ookeani heeringa ehk idaheeringa (Clupea pallasii) alamliik.Inglise k - Chosa herring
"On levinud Barentsi mere kaguosas ja Kara mere lõunaosas. On kuni 32 cm pikk. Koeb Tšoši lahes ja sellest ida poole maist juuli keskpaigani, Kara lahes — augustis-septembris. Pärast kudemist heeringas lahkub ranna lähedalt, hajub avameres ja toitub vähikestest ning väikestest kaladest (tobiast jt.). Eluiga kuni 11 aastat; suguküpseks saab neljandal eluaastal. Heeringa elutingimused on siin küllaltki rasked. Jää lõhub rannaäärse vetikate vööndi ja heeringad on sunnitud kudema põhjale. Eriti külmadel aastatel jääb sigimisperioodiks alles palju jääpanku, mis tõusu-mõõna hoovuste ajal hävitavad põhjas arenevat marja. See-eest soojadel aastatel kujunevad arvukad põlvkonnad ning heeringate levila laieneb Kolgujevi saareni ja edasi itta.
30—40-ndatel aastatel avastati väikesed idaheeringa populatsioonid Siberi rannikul Obi, Jenissei ja Leena suudme läheduses ning Tšaunski lahes. Talvitudes jõgede läheduses riimvees, on heeringad ka talvel pidevalt üle 0 oC temperatuuriga vees; madalvee kiirel soojenemine suvel loob noortele ja suguküpsetele kaladele rahuldavad turgutustingimused. Kahtlemata on heeringas Siberi rannikul vähearvukas, kuid võrdlemisi pika eluea tõttu võib liik kui niisugune eksisteerida ka siis, kui paljuneb vaid kord 5—8 aasta kestel. Soojenemise korral võivad üksikud levikukolded laieneda ja liituda, kuid on väheusutav, et praegustes klimaatilistes tingimustes heerinas leviks kogu Siberi ranniku ulatuses."1
FishBase's maksimumpikkus 31,5 cm
Allikad:
1 Loomade elu 4. kd, Tallinn, 1979
Clupea pallasii suworowi FishBase's (jaanuar 2014)
Vaata lisaks:
Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
Idaheeringas (Clupea pallasii)
Heeringad (Clupea)