Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
Valge mere heeringas, ka valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi) on traditsioonilises käsitluses vaikse ookeani heeringa ehk idaheeringa (Clupea pallasii) alamliik."Elab peamiselt Valge mere rannavöötmes ja lahtedes, mere keskosas teda ei ole. Kudemine toimub kas talve lõpul jää all või kevadel, kui jää kaob ranna lähedalt. Koelmud paiknevad 1-2 m sügavuses. Heeringas koeb meriheinale. Madala temperatuuri tõttu (kudemise algul sageli alla 0 oC) kestab marja arenemine sageli kuni 30 ja isegi 50 päeva. Valge mere idaheeringad on kogu aasta keskel seotud lahtede lõpuosadega. Jõgede läheduses on riimvee temperatuur tunduvalt kõrgem kui mereveel endal, magestumise tõttu kujuneb kevadel kihistumine ja pinnavesi soojeneb kiiremini. Suvel on Valge mere pinnavesi planktoni poolest palju rikkam. Valge mere idaheeringate selline seotus lahtedega tingib alamliigi jagunemise üksikuteks rassideks.
Valge mere idaheeringate kasvutempo on aeglane, suguküpseks saavad nad 2-3 aastaselt. Eluiga on 7-8 aastat, kuid intensiivse püügi tõttu koosneb populatsioon vaid kahest-kolmest vanuserühmast. Eristatakse väikest ja suurt rassi. Väikesed heeringad koevad varem, aprillis-mais, Kandalaksha lahes veel jää all. See on nn. jegori heeringas, kelle pikkus on kuni 20 cm, tavaliselt 12-13 cm. Suured heeringad koevaed hiljem. Nad tulevad ranna äärde mais-juunis, kui vee temperatuur tõuseb kuni 5oC. See on ivani heeringas, tema pikkus on 20-30 cm, vahel kuni 34 cm. Eristatakse kandalaksha, oneega ja dvinaa heeringaid.
Heeringapüük hakkas Valges meres arenema XIV sajandil, pärast Solovetski kloostri asutamist."1
1 Loomade elu 4 kd Kalad. Tallinn, 1979
Vaata lisaks:
Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
Idaheeringas (Clupea pallasii)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Heeringad (Clupea)