Idaheeringas (Clupea pallasii)
Idaheeringas, ka vaikse ookeani heeringas (Clupea pallasii), kalaliik heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast heeringad (Clupea).
Inglise k - Pacific herring; saksa k - Pazifiscer Hering; hispaania k - arenque del Pacifico; rootsi k - Stillhavsill; soome k - tyynenmerensilli; vene k - сельдь восточная
Toimetaja märkus: idaheeringat (Clupea pallasii) vaadeldakse traditsiooniliselt ühe kalaliigina, kellel on kolm alamliiki, ent ka kolme iseseisva kalaliigina. Nii leiamegi Wikipediast (jaanuaris 2014) eri keeltes artikleid vaikse ookeani heeringast kui ühest kalaliigist ilma alamliikide eristamiseta, FishBasest aga artiklid kolmest kalaliigist, kelle kolmeosalised nimekujud vastavad küll sellele, kuidas traditsiooniliselt esitatakse alamliike.
Clupea pallasii marisalbi Berg, 1923, valge mere idaheeringas"Ida- e. väheselgroolüline heeringas (Clupea pallasii) on levinud alates Valgest merest ida suunas. Ta on tavaline Barentsi mere kaguosas, Tshoshi ja Petshora lahes ning tunduvalt vähearvukam Kara mere lõunaosas. Siberi rannikul on teada väikesi, jõgede suudmealadele lokaliseerunud populatsioone.
Clupea pallasii pallasii Valenciennes 1847, vaikse ookeani idaheeringas
Clupea pallasii suworowi Rabinerson, 1927, tšoši-petšoora idaheeringas
Idaheeringa levila
Vaikses ookeanis on idaheeringa arvukus väga suur, ta on siin tähtis töönduskala. Aasia rannikut mööda on ta levinud Kollase mereni, Ameerika rannikut mööda Kaliforniani (San Diegoni). Idaheeringas elab ranna lähedal. Peaaegu kogu levila on talvel jääkatte all. Erinevalt atlandi heeringast koeb idaheeringas kogu levila ulatuses. Lõunarajoonides koeb ta aasta kõige külmemeal ajal jää all või kohe pärast selle lagunemist.
Idaheeringas erineb bioloogia poolest oluliselt atlandi heeringast. Ta koeb madalvees, vahel peaaegu veepiiril, alates 0,5 m kuni 10-15 m sügavuseni, tavaliselt 3-4 m sügavusel. Heeringas tuleb kudemiseks ranna lähedale, kui vee temperatuur on 0,5 oC (vahel isegi negatiivne) kuni 8-10,7 oC juures. Koeb peamiselt tuule eest kaitstud kohtades taimestikule — meriheinale, adrule jm. /---/ Idaheeringas talub tunduvat vee magestumist, tungib vahel jõgede suudmeisse ja esineb ka soolastes järvedes, kuid täiesti magedas vees hukkub. Suguküpsed kalad ei soorita selliseid pikki rändeid nagu atlandi heeringas, piirdudes vaid avamerelt rannale lähenemise ja tagasipöördumisega. Idaheeringale on iseloomulik väiksem selgroolülide arv — tavaliselt 52-55(57) — kui atlandi heeringal."1
FishBases suurim pikkus 46 cm (tavapikkus 25 cm), pikim eluiga 19 a.
Idaheeringas
on olnud oluline töönduskala, eriti Ameerika rannikul, kus aga
ülepüügi tõttu kahanesid varud järsult ning väljapüük langes
1970-ndatel mitmekordselt. Aastane väljapüük 2000-2014 vahemikus
269 000 – 510 000 t. (Suurim püüdja Venemaa, järgnevad USA,
Lõuna-Korea, Hiina ja Kanada).
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn 1979
Viimati: veebruar 2018
Vaata lisaks:
GwamegiVaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Heeringad (Clupea)