Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)

Anšoovis, euroopa anšoovis, hamsa (Engraulis encrasicholus), kalaliik anšoovislaste (Engraulidae) sugukonna anchooviste (Engraulis) perekonnast. Araabia k anchois, anshuga, bocorone, lanchoi jm; bulgaaria hamsia; inglise k european anchovy; prantsuse amplovo, anchois; saksa Europäsche Sardelle, Anchovis; kreeka antjuga, gavros, ansjosa; soome sardelli; itaalia acciuga, aguzza, alice, anciova, bagigi, cicinielli, nudini, nunnata, paase jm; jaapani katakuchiiwashi; läti anchovs; leedu anchiuvis; taani ansjos; norra ansjos; poola sardela; hispaania bogueron, anchoa, bocareu; portugali boca-torta, chacareu, enchova; vene aнчоус европейский, хамсa; türgi hamsi

Selg tume-(sini)roheline, küljed heledad, hõbedase triibuga. Eristub ja aloosadest esileulatuva ninamiku ja pikkade lõugade poolest, suu nurk silmast tagapool. Alakeha ümar, seljauime alguspunkt keha keskosas, selja- ja kõhuuime alguspunktid kohakuti, pärakuuime kaks viimast kiirt teistest pikemad. Välimuselt sarnaneb meie kaladest kõige enam väikese meritindiga, kuid heaks eristamistunnuseks on anšoovise puhul tema silmapaistvalt suur suu, mis ulatub kaugele silmast tahapoole. Samuti on anšoovis võrreldes tindiga praktiliselt hambutu ja tal puudub tindile iseloomulik väike rasvauim seljauime taga. FishBase's suurim pikkus 20 cm (SL) (tavapikkus 13,5 cm SL), pikim eluiga 5 a.

Liigi levila keskuseks on Vahemeri; esineb rohkelt ka Mustas meres ja Aasovi meres, Atlandi idarannikul Marokost Põhjamereni, üksikuid isendeid leitakse kuni Norra edelarannikuni. Levila piires moodustab see suuri temperatuuri ja soolsuse kõikumisi taluv liik mitu iseseisvat rühmitust – atlandi, vahemere, mustamere ja aasovi vormid. (E. e. Ponticus, E. e. maeoticus E. e. atlanticus jt). Eesti vetes väga harva juhukülalisena pärast soolase vee suurt sissevoolu Läänemerre. Viimane teadaolev püügijuht Hiiumaa looderannikul 2006. aasta detsembri alguses.

Musta ja Aasovi merede äärsetes maades nimetatakse anšoovist hamsaks ning tal on seal väga suur osatähtsus – Mustas meres on ta arvukaim kalaliik. Aasovi hamsa erineb musta mere alamliigist heledama värvuse ja väiksemate mõõtmete poolest – ta tavaline pikkus on 8-9 cm, maksimaalne mitte üle 10-11 cm. Aasovi meres veedab ta ainult suve. Seal ta toitub aktiivselt, seal ta ka koeb (juunis-juulis) ning seal turgutuvad ka maimud. Sügisel lahkuvad kõik aasovi hamsa vanuserühmad Kertši väina kaudu Musta merre ja liiguvad talvituskohtadesse. Sel ajal liigub hamsa tohutute parvedena. 1859. a tungis hamsa Balaklava lahte nii massiliselt, et tagant tulevate kalade survel ei saanud lahte sisenenud hamsad enam tagasi pöörduda. Rohkem kui verstapikkune ja umbes 100 sülla laiune laht täitus kalaga sedavõrd, et vett polnud enam näha. Sellise ülekuhjatuse tõttu kogu see kalamass suri. Roiskumisest levis selline lehk, et kappides olevad hõbeesemed ja õlimaalide valge värv olevat muutunud täiesti mustaks. Hais olla püsinud terve aasta. (Loomade elu. Kalad. Tallinn, 1979)

Kulinaaria. Anšoovis on levinud komponendiks Vahemeremaade roogades ja teda võib leida väga paljudest toiduretseptidest. Meie oludes on a. asendatav vürtsikilu või soolaräimega. Anšoovist süüakse ka värskelt (praetakse, röstitakse), kuid enamasti siiski soolatakse, marineeritakse või konserveeritakse sarnaselt vürtsikilule. Nii Euroopas kui ka USA-s kasutatakse teda kõige sagedamini maksapasteedi, kalakastmete ja liharoogade maitsestamiseks, aga ka vürtsikastmete (nt.Worcestershire`i kaste) koosseisus.

Vana-Roomas oli a. põhiosaks garum'i nimelise kastme valmistamisel. Anšoovist turustatakse nii konservidena kui ka tuubides pasta kujul. Kaubanduslikel eesmärkidel nimetavad kalakonservide valmistajad vahel ka kilusid anšoovisteks või Läänemere anšoovisteks, kuivõrd anšoovisekonservideks nimetatakse ka muudest väikestest heeringalistest valmistatud konserve. See on puhuti sünnitanud väärarvamust nagu oleks kilu ja anšoovis seesama kalaliik.

Sellel sajandil on aastane väljapüük jäänud vahemikku 270 000 – 673 000 tonni, suurimaks püüdjaks on Türgi

Vaata lisaks: