Õngpüünised, erinevad püügivahendid, mille puhul kala saadakse kätte seetõttu, et kala haakub õngekonksu külge, kui kala haarab konksule kinnitatud või konksuga varustatud orgaanilist- või tehisahvatist. Vahel võib selleks ahvatiseks olla läikiv konks ise (nt räimeõng).
Kalapüügieeskiri defineerib järgmiselt: õngpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud sööda või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
Eestis lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) käsiõng, mis koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga;
3) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
10) õngejada on kuni 100 õngekonksuga õngpüünis, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil.
September, 2018