Kalapeedia Otsing Kaastöö

Kalastusvahend, mida ei defineerita selle olemuse, vaid kirjelduse kaudu. Vastuokslik see küll tundub, aga kõigi kalameeste jaoks nii ilmselget mõistet nagu lant on täieliku korrektsusega väga raske või lausa võimatu sõnastada.

Eesti Entsüklopeedia 5. köites kirjeldatakse lanti nii: 

“Lant, sööta jäljendava läikiva metallkehaga (algselt kala kujutis) õngpüünis, mida veetakse nööri otsas paadi järel (sellist nimet. ka vedeliks) või heidetakse spinninguga.”

Kalameeste jaoks pole selline kirjeldus piisav, sest landid pole üksnes metallkehaga ning kirjelduse alla ei mahu ka landid, mida ei veeta paadi järel ega heideta spinninguga (nt kõik jääalusel kalastusel kasutatavad landid või süvaveekalastusel kasutatavad landid).

Kalapüügieeskiri kirjeldab lanti selliselt:   

“Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.”

(2 pt, 1 jagu, § 3. lg (3))

Eeskirja varasemates variantides (enne 2003.a.) oli kirjelduses nimetatud ka landi sarnasust kalaga: sellest aga loobuti, kuna osa lante (nt lipplandid) ei jäljenda sugugi kalu. Eesti olude jaoks on landi praegune käsitlus kalapüügieeskirjas piisavalt lai, kuid laiemalt võttes ei mahu ka selle alla kõik maailmas kasutatavad landid. Näitena olgu toodud kalmaaride püüdmiseks loodud squid-landid, millede puhul on kasutusel suurema harudearvuga konksud.

Lant kuulub huvikalastuse algmõistete hulka (nagu ka konks, nöör ja ritv), algmõisteid aga ei defineeritagi, vaid üksnes seletatakse lahti. Inimsugu leiutas landi juba väga ammu, kõige hiljem neoliitikumis – sellest ajast pärinevad luust tehtud lantide leiud.

Lante jagatakse erinevatesse rühmadesse landikeha materjali (puu, metall, plast, pehmeplast ), püügiviisi (veolandid, heitelandid, ripplandid), püügisügavuse (põhjalandid, pinnalandid, keskveelandid), ujuvuse (ujuvad, hõljuvad, uppuvad), landikeha jäikuse (jäigad, pehmed, poolpehmed), võnkumisviisi (võnklandid, vabinalandid, võdiklandid), jahitavate kalade (haugilandid, lõhelandid, tursalandid jne) ja veel mitmete omaduste järgi.