konks (õngekonks)

Konks, ka õngekonks

Kalapüügil kasutatav vahend, mille ülesandeks on haakuda kala suhu. Et kala konksu haaraks, kinnitatakse konksule looduslik sööt või kunstpeibutis ehk lisatakse konks kunstpeibutise külge (lantide puhul).

Konksu osad

Konks valmistatakse enamasti kõrge süsinikussisaldusega terasest, nt vanaadiumist, või roostevabast terastraadist. Enamasti kaetakse konks korrosioonikindla kihiga (nikeldatakse, lakitakse).

Eristatakse järgmisi konksuosasid: kinnituspunkt (konksuaas või -laba); konksusäär ehk konksujalg; konksukaar ehk konksu põlv; konksu tõus; konksu teravik; konksu kida.

Konksude suurust iseloomustab põlve laius ehk teraviku kaugus konksusäärest.

Eye - silm, kinnituskoht; Shank - säär, jalg; Bend - põlv, kaar, paine;

Barb - kida; Point - teravik, tipp; Gape - põlve laius, teraviku kaugus säärest;

Bite - konksu tõus

Konksude numeratsioon ja suurus

Konksu number on määratud iseloomustama konksu suurust, kuid ühtse numeratsiooni puudumise tõttu kirjeldab konksunumber meile konksu suurust vaid ligikaudselt. Erinevate firmade konksunumbritele vastavad konksud ei lange oma suuruselt kokku ja erinevusi on ka sama firma erinevate konksumudelite puhul. Seega ei saa kalastaja konksu valikul lähtuda üksnes konksu numbrist, vaid peab täpse ettekujutuse saamiseks nägema tegelikku konksu.

Erandiks on Venemaal toodetavad õngekonksud, millede puhul järgitakse sageli veel nüüdki Nõukogude Liidu aegset standarti ja märgistusviisi, mis erineb mujal maailmas kasutatavast: markeeringuga näidatakse ära konksuteraviku kaugus konksujalast, konksutraadi läbimõõt ja konksujala pikkus. Nt markeering 4,0-0,5x12 tähistab konksu, mille teraviku kaugus konksujalast on 4,0 mm, konksutraadi läbimõõt 0,5 mm ja konksujala pikkus 12 mm.

Ka üleilmse turuga konksufirmadel on oma markeerimisviisid, kuid paraku need ei kattu. Ühtne on siiski see, et suurem number kirjeldab pisemat konksu, st et konks nr 18 on märksa väiksem kui konks nr 8.

Neid konkse, mis on suuremad kui nr 0, on hakatud numereerima kaldkriipsu abil: konks 4/0 on suurem kui 2/0.

Seega ei saa me konksu valimisel ja kirjeldamisel rääkida konksunumbrist üleüldse, vaid konkreetse konksutootja ja konkreetse konksumudeli numeratsioonist. Nt toodab Mustad konkse alates suurusest 19/0 kuni suuruseni 32: 19/0 on suur konks haide püügiks, 32 tibatilluke konksuke pisikeste lendõngeputukate sidumiseks.

Konksu kinnituspunkt (silm, aas, laba)

Kõige levinumad on nööriaasaga (silmaga) või labaga konksud. Nööriaasa puhul seotakse nöör kas aasa külge või juhitakse läbi aasa ning seotakse konksujala külge; labaga konksu puhul seotakse nöör konksujala külge ning laba ülesandeks on takistada sõlme mahalibisemast konksujalalt.

Nööriaasad võivad olla ümara või ovaalse kujuga, kinnised, poolkinnised jne. Olemas on ka kuul- või koonuspeaga konkse.

Nööriaas võib olla konksujala suhtes sirge või painutatud kas ettepoole või tahapoole.

Erineva silmapaindega konksud

Konksujala pikkus

Konkse valmistatakse väga erinevates pikkustes: kirjeldusterminid on lühike, standard, pikk, extra pikk, 2XL jm.

Pika konksu kasutamisel toimub haakimine kindlamini, kuna konksu teraviku suund on lähedasem haakimise suunaga, hõlpsam on ka pikka konksu kala suust vabastada. Puuduseks on see, et pika jalaga konks ei hõlju vees niisama loomulikult nagu lühike konks.

Konksu põlv

Konksu põlv võib olla erineva painutusega. Levinumad konksutüübid on painutuse erinevuse põhjal Aberdeen-konks ja Limerick-konks. (Need nimetused on tulnud kasutusele Inglismaa erinevate paikkondade järgi). Aberdeen-konksu puhul on konksukaar ühtlaselt kumer, Limerick-konksu puhul aga sopiline, st et põlv ei lähe tõusuks üle sujuvalt, vaid moodustub järsem nurk. Nende vahele jääb Carlisle-konks, mille põlv pole ühtlase kumerusega, ent pole ka tugevald sopiline.

Erineva põlvega konksud hoiavad sööta konksul erinevalt.

Lisaks Aberdeen- ja Limerick- ja Carlisle-paindega konksudele on veel mitmesuguseid eripaindega erikonkse.

On konksumudeleid, mille puhul väänatakse konksu tõus konksujala tasandist natuke välja. Haakimisel suundub sellise konksu teravik poolviltu kõrvale: haakimine vajab veidi suuremat jõudu, kuid sellisel konksul püsib nii sööt kui ka haagitud kala kindlamini.

Aberdeen

Limerick

Konksude tüübid

Laias laastus võib konksud kasutusviisi põhjal jagada kolme rühma: landikonksud, õngitsemiskonksud ja lendõnge konksud ehk putukakonksud.

Landikonksude puhul on kasutusel üheharulised, kaheharulised ja kolmeharulised konksud, harva ka neljaharulised. Landikonksud kinnitatakse enamasti lantide külge vedrurõnga abil.

Landikonksude erirühmaks on raskuspeaga konksud, mida kasutatakse püügil erinevate võdiklantidega.

Õngitsemiskonksude alla kuuluvad kõik konksud, millele kinnitatakse sööt. Konksutüüpe on palju ning eesti keeles pole enamusele üldtuntud nimetusi olemaski; inglise keeles tuntakse nt selliseid: Salmon Egg hook (lõhemarja-konks), Beak Hook (kõveratipuline konks), O'Shaughnessy hook, Baitholder hook (ussikonks), Shark Hook (hai-konks), Aberdeen Hook, Carlisle Hook, Carp Hook, Tuna Circle, Offset Worm Hook (z-konks), Circle Hook, suicide hook, Long Shank, Short Shank, J Hook, Octopus Hook, Big Game Jobu hook jm.

Putukakonksudele on lendõngitsejatel eriti kõrged nõudmised konksu kvaliteedi ja eriomaduste suhtes. Inglise keeles eristatakse putukakonksudena nt niisuguseid konksutüüpe: Sproat, Sneck, Limerick, Kendal, Viking, Captain Hamilton, Barleet, Swimming Nymph, Bend Back, Model Perfect, Keel, Kink-shank jm

Konksu teravik ja kida

Konksu teraviku ülesanne on tungida võimalikult kergesti kala kudedesse. See sõltub teraviku teravusest, suunast ja kujust.

Konksud teritatakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Nüüdisaegsed konksud on enamasti teritatud keemiliselt ja nende tehaseteritus säilib ka siis, kui konksuteravik kivi või kruusa puudutab. Tootjate väitel ei tulekski kalamehel neid enam ise teritada, sest paremaks neid enam teha ei saavat. Tehases saavutatakse teravus happega söövitades, mis kaotab teravikult pisimadki konarused - algeselt kasutati seda tehnoloogiat kirurgianõelte valmistamisel. Kui selline konks kord nüriks läheb, tuleb see lihtsalt välja vahetada.

Paradoksaalsel kombel ei tohi konks olla liiga terav, sest ülipeeneks ihutud konksuteravik murdub imekergesti ning superteravast konksust saab nüri konks palju hõlpsamini kui lihtsalt teravast konksust.

Kida ülesandeks on aidata kaasa sellele, et haagitud kala püsiks kindlamini konksul. Ajalooliselt on paljud iidsed konksud olnud ilma kidata ja kidata konkse (barbless hook) kasutatakse ka tänapäeval "püüa ja vabasta" kalastuse puhul.

Kidasid ei kasutata üksnes konksu tõusul kala paremaks kinnihoidmiseks, vaid kidad võivad olla ka konksu säärel, kus nende ülesandeks on hoida paremini konksul sööta, esmajoones vihmausse.

Konksude teravikud võivad olla erineva kujuga, inglise keeles on teraviku tüüpidel ka vastavad nimetused: needle point, rolled-in, hollow, spear, beak, mini-barb, semi-dropped, knife edge jm. Erinevatel konksutootjatel need nimetused varieeruvad.

Kaubamärgid:

Konksuturu tuntumaid kaubamärke: Mustad, Gamakatsu, TMC, Owner, Maruto, Eagle Claw, Lazer Sharp, Daiichi, Xpount, VMC.

Mustad, Vaata artiklit: 1932

Owner, Vaata artiklit: 1935

Gamakatsu, Vaata artiklit: 1934

VMC, Vaata artiklit: 1941

TMC (Tiemco), Vaata artiklit: 1943

Eagle Claw, Vaata artiklit: 1954

Lazer Sharp, Vaata artiklit: 1955

Daiichi, Vaata artiklit: 2185

Loe ka:

Õngekonksu ajaloost, Vaata artiklit: 1916