Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Astelraid (Dasyatis)

Astelraid (Dasyatis), perekond railaadsete (Batoidea) klassi kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi sugukonnast astelrailased (Dasyatidae).

Kui varasemalt loeti astelraide perekonda kuuluvaks 35 liiki, siis 2016. a toimunud taksonoomilise revisjoni tulemusena jäi perekonda 5 liiki, ülejäänud paigutusid perekondadesse Bathytoshia, Fontitrygon, Hemitrygon, Hypanus, Megatrygon ja Telatrygon.


Dasyatis chrysonota, (Blue stingray) - kullakirju astelrai. Loode-Atlandis Angoola keskpaigast Lõuna-Aafrikani. tõenäoliselt ka Mosambiigi vetes; teateid ka Komooridelt, Reunionilt ja Madagaskarilt. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-110 m. Pikkus kuni 75 cm. 1-6 järglast. Toitub pisikaladest, koorikloomadest jms. Pakub mõningat huvi huvikalastusel.


Kullakirju astelrai

Dasyatis hypostigma (Groovebelly stingray) – kurdkõht-astelrai. Brasiilia ja Argentiina rannavetes. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, sügavustel 5-80 m, enamasti 5-40 m, tavaliselt liivasel põhjal. Pikkus kuni 65 cm. Toitub limustest, koorikloomadest, hulkharjasussidest jms. Satub hulgaliselt kaaskalana püünistesse krevetipüügil.

 

Kurdkõht-astelrai

Dasyatis marmorata (Marbled stingray) – marmor-astelrai. Ida-Atlandis Aafrika rannikuvetes Marokost ja Mauritaaniast kuni Kongoni, võib-olla ka Natalini (Lõuna-Aafrika); Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 12-65 m. Pikkus kuni 60 cm, ketta laius kuni 60 cm. Liivarandades ja vetikatihnikutes, vahel ka riffide juures. Toitub pisikaladest, krabidest, ussikestest jms. Püügihuvi puudub.


Marmor-astelrai

Dasyatis pastinaca (Common stingray) – harilik astelrai, merikass. Vt artiklit Harilik astelrai.

Dasyatis tortonesei (Tortonese's stingray) – tortonese'i astelrai. Teada vaid Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-200 m. Pikkus kuni 80 cm, tavapikkus 65 cm, ketta laius kuni 80 cm. Värvus ja muster sarnanevad hariliku astelrai omadega. Oga taga kulgeb piki saba ülakülje keskjoont hari. Toitub selgrootuist ja pisikaladest. Sünnitab 6-9 järglast.

 

Tortonese'i astelrai


Andmebaasis FishBase on 2019. a perekonda paigutatud 12 liiki, lisaks ülaltooduile alljärgnevad:


Dasyatis brevis (Whiptail stingray) – teemant-astelrai. Lääne-Atlandis Havail ja mandri rannavetes Kaliforniast (USA) kuni Peruuni. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-70 m. Pikkus kuni 187 cm, tavapikkus 120 cm. Sööb pisikalu, merikarpe, krabisid jm zoobentost. Mõningane püügihuvi; peetakse avalikes akvaariumides.


Teemant-astelrai

Dasyatis gigantea (Giant stumptail stingray) – hiid-astelrai. (2016 paigutatud perekonda Hemitrygonliigina Hemitrygon akajei). Vähetuntud liik Vaikse ookeani loodeosas: mõlemad senitabatud isendid püüti Vladivostoki lähedalt Peeter Suure lahest Askoldi saare juurest. Pikkus kuni 230 cm, ketta laius 180 cm. Liigi olemasolu peetakse andmete vähesuse tõttu küsitavaks; tegemist võib olla ka punase astelraiga (Dasyatis akajei). 

Dasyatis hastata - västar-astelrai. Atlandi mõõdukalt soojades vetes, laguunides, estuaarides. Mere- ja riimveeline rannikuliik, pikkus kuni 104 cm. Osa teadlasi ei pea iseseisvaks liigiks, vaid karesaba-astelrai (Dasyatis centroura) sünonüümiks või vormiks.

Västar-astelrai

Dasyatis matsubarai (Pitted stingray)matsubara astelrai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani ja Lõuna-Korea vetes 40-60 m sügavusel. Ketta laius kuni 1,2 m. Mõnede uurijate arvates on liik samane siiliksaba-astelraiga (Dasyatis multispinosa); samuti peetakse teda samaseks lühisaba-astelraiga (Bathytoshia brevicaudata).  Töönduslikult ei püüta, kuid liha kasutatakse mõningal määral inimtoiduks.


Matsubara astelrai

Dasyatis multispinosa (Multispine giant stingray) - siiliksaba-astelraiVaikse ookeani loodeosa: Jaapani veed, Jaapani meri. Osade uurijate arvamusel samane matsubara astelraiga (Dasyatis matsubara); samuti peetakse teda samaseks Lühisaba-astelraiga (Bathytoshia brevicaudata)

Dasyatis thetidis (Thorntail stingray) - okassaba-astelrai. India ja Vaikne ookean: Mosambiik, LAV, Reunion, Uus-Meremaa, Austraalia lõunaosa. Mereveeline, sügavustel kuni 440 m. Pikkus kuni 400 cm, ketta laius kuni 180 cm, mass kuni 214 kg. Eelistab elupaigana pehme põhjaga laguune ja estuaare, leidub ka korall- või kaljuriffide juures. Päeval kaevub mõnevõrra põhjasubstraati, aktiivne öisel ajal, toitub peamiselt krabidest, kalmaaridest, limustest jms. Mürgioga tõttu inimesele mõnevõrra ohtlikud, kuigi nad ei käitu agressiivselt. Sihipäraselt ei püüta.


Okassaba-astelrai

Dasyatis ushiei (Cow stingray) – veis-astelrai. Paigutatud 2016. a perekonda Bathytoshia liigina Bathytoshia lata. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani põhjavetrest kuni Ida-Hiina mereni, kuni 200 m sügavusel. Ketta laius kuni 202 cm. Väheuuritud liik.


Viimati: mai, 2019

Vaata lisaks:

Astelraid 6 (Fontitrygon)
Astelraid 5 (Telatrygon)
Astelraid 4 (Hypanus)
Astelraid 3 (Hemitrygon),
Astelraid 2 (Bathytoshia)
Astelrailased (Dasyatidae)
Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)