Astelraid 6 (Fontitrygon)

Astelraid 6 (Fontitrygon), kõhrkalade perekond astelrailaste (Dasyatidae) sugukonnast. Takson moodustati 2016. a, eestikeelne ametlik nimetus seni puudub. Kuna perekonda kuuluvad liigid kuulusid varem astelraide (Dasyatis) perekonda, kannab takson Kalapeedias nimetust astelraid 6. Atlandi troopilistes rannavetes ja Atlandisse voolavates jõgedes.

Perekonda kuulub 6 liiki (FishBase, 2019)

Fontitrygon colarensis (Santos, Gomes & Charvet-Almeida, 2004) (Colares stingray) – Colaresi astelrai. Endeemne liik Brasiilia rannavetes. Mereveeline, peelaagilis-neriidne. Sügavamal kui 6 m. Teostab hooajalisi rändeid: kuivaperioodil tuleb madalatessse lahtedesse, vihmaperioodil läheb avamerre. Ketta laius isastel kuni 63 cm, emastel kuni 91 cm, üldpikkus vastavalt 207 ja 261 cm. Saba kehakettast üle 2 korra pikem. Sabavarrel kisuline mürgiastel. Pealt helepruun, saba suunas tumenev, kõhuuimedel hele ääris. Sünnitab 1-4 järglast. Püütakse sihipäraselt, tabatakse ka kaaskalana. Seisund: ohustatud.

Colaresi astelrai

Fontitrygon garouaensis (Stauch & Blanc, 1962) (Niger stingray) – nigeri astelrai. Väheuuritud liik Aafrikas Benue ja Nigeri jõgedes; teateid ka Lagose laguunist ning Cross ja Sanaga jõgedest. Mageveeline, demersaalne. Peaaegu ümara kehaketta laius kuni 40 cm. Saba kehakettast 2 korda pikem. Sabavarrel mürgiastel. Laiad kolmnurksed kõhuuimed. Pealt pruun või hall, servadelt heledam; alt valge. Toitub putukavastsetest (ühepäevikute nümfid, puruvanad jm). Suur hausade hõim nimetab liiki mürgiastla tõttu veeskorpioniks. Liha süüakse, seda müüakse tulrul värskelt või suitsutatult. Seisund: ohustatud.

Nigeri astelrai

Fontitrygon geijskesi (Boeseman, 1948) (Sharpsnout stingray) – geijskesi astelrai. Lääne-Atlandis Lõuna-Ameerika rannikuvetes Veenetsueelast, Trinidadist ja Tobagost kuni Brasiilia põhjaosani. Siseneb Amazonase jõgikonna jõgede estuaaridesse. Mere- ja riimveeline, denersaalne, sügavustel 5-80 m. Eelistab mudaseid ja halva nähtavusega alasid 5-25 m sügavusel. Vee soolsuse muutudes teeb hooajalisi rändeid (vihmaperioodil rannikust kaugemale). Ketta laius kuni 1,5 m, tavaliselt kuni 70 cm. Saba kehakettast 2 korda pikem. Sabavarrel mürgiastel. Pealt pruun, alt valge. Toitub vähilaadetest, hulharjasussidest ja limustest. Sünnitab kuni 3 järglast. Püütakse sihipäraselt. Liha on tumepunast värvi ja seda hinnatakse kõrgelt. Seisund: ohulähedane.

Geijskesi astelrai

Fontitrygon margarita (Günther, 1870) (Daisy stingray) – pärlioga-astelrai. Väheuuritud liik Aafrika rannikul Senegalist Kongoni. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 1-60 m. Ketta laius kuni 100 cm (tavaliselt kuni 60 cm), mass kuni 17 kg. Saba kehakettast pikem. Sabavarrel mürgiastel. Ketta keskel pärlmutrivärvi oga. Pealt hallikas, alt valge. Toitub krevettidest, krabidest, limustest ja rõngasussidest. Sünnitab kuni 4 järglast. Püütakse sihipäraselt, liha turustatakse värskelt, kuivatatult, suitsutatult ja vinnutatult. Seisund: ohustatud.

Pärlioga-astelrai

Fontitrygon margaritella (Compagno & Roberts, 1984) (Pearl stingray) – pärlitera-astelrai. Aafrika läänerannikul Cap Blanc neemest (Mauritaania) kuni Angoolani. Siseneb estuaaridesse, sh Kongo jõe suudmesse. Mere- ja riimveeline, demersaalne. Ketta laius kuni 30 cm, mass kuni 1 kg. Saba kehakettast pikem. Sabavarrel mürgiastel. Pealt hall, alt valge. Ketta keskel pärlmutrine oga. Sünnitab kuni 3 järglast. Püütakse sihipäraselt.

Pärlitera-astelrai

Fontitrygon ukpam (Smith, 1863) (Pincushion ray) – ukpam-astelrai. Väheuuritud liik Lääne-Aafrika jõgedes ja järvedes. Mage- ja riimveeline, demersaalne. Ketta laius kuni 120 cm, üldpikkus kuni 3 m. Saba kehakettast 3 korda pikem. Sabavarrel mürgiastel. Pealt tumepruun või tumehall, alt valge, servadel tume ääris. Sünnitab 1-2 järglast. Tabatakse äärmiselt harva. Seisund: ohustatud.

Ukpam-astelrai (2017, Gabon)

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Astelraid 5 (Telatrygon)
Astelraid 4 (Hypanus)
Astelraid 3 (Hemitrygon),
Astelraid 2 (Bathytoshia)
Astelraid (Dasyatis)
Astelrailased (Dasyatidae)