Astelraid 2 (Bathytoshia), kõhrkalade perekond astelrailaste (Dasyatidae) sugukonnast. Takson moodustati 2016. a, eestikeelne ametlik nimetus seni puudub. Kuna perekonda kuuluvad liigid kuulusid varem astelraide (Dasyatis) perekonda, kannab takson Kalapeedias nimetust astelraid 2.
Perekonda kuulub 3 liiki (FishBase, 2019):
Bathytoshia brevicaudata (Hutton, 1875) (Short-tail stingray) // varem Dasyatis brevicaudata – lühisaba-astelrai. [Liigiga on samaseks tunnistatud matsubara astelrai (D. Matsubarai).] India ja Vaikses ookeanis: Mosambiigi lõunaosa ja Lõuna-Aafrika, Uus-Meremaal, Austraalia soojades ja mõõdukalt soojades vetes, Tai vetes. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel kuni 476 m. Ketta laius kuni 210 cm, mass kuni 350 kg. Saba kehakettast tavaliselt lühem. Sabavarrel kuni 30 cm pikkune mürgiastel. Pealt ühtlast värvi, ilma soomusteta, keskel triip luukidasid. Sünnitab 6-10 järglast. Tajub retseptorite abil Maa elektrivälja, mis aitab tal vees orienteeruda. Toitub peamiselt kaladest ja selgrootutest, tabab neid ka veesambast. Reeglina rahumeelne, inimesed toidavad neid ka käest, kuid ärritudes võib lüüa mürgiastla inimesele rindkeresse. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse vahel kaaskalana, vahel kasutatakse liha ka toiduks.
Lühisaba-astelrai
Bathytoshia centroura (Mitchill, 1815) (Raughtail stingray) // varem Dasyatis brevicaudata – karesaba-astelrai. Lääne-Atlandi: USA ja Brasiilia vetest Argentiinani, sh ka Mehhiko lahes. [Ida-Atlandi populatsiooni on hakatud pidama samaseks pruuni astelraiga (Bathytoshia lata)]. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 3-270 m, enamasti 15-50 m. Ketta laius kuni 260 cm, mass kuni 360 kg. Saba kehakettast üle 2 korra pikem. Sabavarrel sakiline mürgiastel (vahel ajutiselt 2 astelt). Pealt ühtlaselt pruun või oliivjas, kettal rohkelt kidasid. Enamuse ööpäevast lamab põhjasetetes. Toitub peamiselt selgrootutest ja luukaladest. Sünnitab 4-6 järglast. Reeglina on rahulikud, kuid ärritudes võivad mürgiastlaga inimest vigastada. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha on söödav, maksast toodetakse rasva.
Karesaba-astelrai
Bathytoshia lata (Garman, 1880) (Brown stingray) // varem Dasyatis lata – pruun astelrai. [Liigiga on samaseks tunnistatud ka okassaba-astelrai (D. thetidis) ja veis-astelrai (D. ushiei).] Ida-Atlandis Prantsusmaast Angoolani, sealhulgas Vahemeres. India ja Vaikses ookeanis Lõuna-Aafrikast Havaini. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 2,5-357 m, enamasti kohatakse sügavamal kui 15 m. Savisel või mudasel põhjal korallriffide läheduses. Ketta laius kuni 150 cm. Saba kehakettast umbes 2 korda pikem, sabavarrel hambuline mürgiastel. Pealt pruun või oliivjas, alt valge. Enamuse ööpäevast varjub põhjasetetes, jahti peab öösel. Toitub bentilistest vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja pisikaladest. Ei püüta sihipäraselt.
Pruun astelrai
Mai, 2019