Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca), kalaliik kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi astelrailaste (Dasyatidae) sugukonna perekonnast astelraid (Dasyatis). Inglise common stingray; saksa Gewöhnlicher Stechrochen; prantsuse pastenague commune; hispaania raja latigo comun, escurso, chuchojm; kreeka vatotrygona; itaalia brucco, ciuccio, matana, trigonejm; malta sorc; portugali uge, uja jm; türgi igneli vatozjm; soome keihäsrausku; vene кот морской, хвостокол
Levila Atlandi kirdeosa, Vahemeri; lõunasuunas Aafrika rannikul kuni Senegalini. Elab mandrilaval liivasel või mudasel põhjal.
Ülapool hallist pruunikani, alapool valge, kusjuures ketta serva ääristab lai tumepruun või must vööt. Ketta läbimõõt kuni 60 cm. Saba alaküljel pole tipu poole kulgevat kurdu; suuremate isendite kehal pole suuri ogasid ega kobrukesi. Ovovipaarne kala: haub pojad munadest oma sisemuses, kandeaeg umbes 4 kuud, tavaliselt 4-7 poega. Astel kuni 35 cm pikkune, selle kadumisel kasvab uus. Astel sisaldab mürki. Inimesel võib astlatorkest põhjustatud valu kesta kuid. Inimest ründab enesekaitseks, kui talle madalas vees peale astutakse.
Toidukalana pole hinnatud, kuna liha on sitke, ülemäära rasvane ja traanilõhnaline. Vahel siiski süüakse raitiibu vinnutatuna või suitsutatuna. Küll aga peetakse Prantsusmaal lugu tema maksast, milles on kuni 63% rasva.
Ametlik väljapüük väike, kuni 20 t (2005. a, Prantsusmaa).