Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
3. Šulikunid (paharetid vene folklooris)
4. Ülemiste järv
5. Ülemiste järve soldat (pärimus)
6. Ülemiste järve vaht
7. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
8. Aaga ehk merikärnkonn (Rhinella marina)
9. Aare jõe koletis (jõekoletis Šveitsis)
10. Abakala (Ballerus ballerus)
11. Abeguwo (Melaneesia vihmajumalanna)
12. Abel Ervin
13. ABU
14. Adad / Hadad / Haddad / Iškur (ilmajumal Kaananis ja Mesopotaamias)
15. Adrud (Fucus)
16. aerjalalised (kopepoodid)
17. Aerjalgsed
18. Agassiz, Louis
19. Aglia
20. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
21. Agwe ehk Agive ehk Goue (merevaim Kariibi mere saartel)
22. Ahi / Vritra (naaga hinduismis)
23. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
24. Ahkiyyini (kummitus-luukere inuittide folklooris)
25. Ahtuba
26. Ahurani (veejumalikkus zoroastrismis)
27. ahven pärimuses
28. ahvenlased (Percidae)
29. Aidegaxto / Aide-gaizto / Lainogaixto (baski tormivaim või -jumalus)
30. Ainulõuglased (Monognathidae)
31. Aiu (Plecoglossus altivelis)
32. Aivazovski, Ivan
33. Ak Ana (merejumalanna türgi mütoloogias; tengrismis)
34. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
35. Akhlut (mõõkvaal-hunt inuiti folklooris)
36. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
37. Akvaristika
38. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
39. alamik
40. alamvähid
41. Alara (veehaldjas turgi rahvaste mütoloogias)
42. Albasta / labasta / lobasta / lopasta (kuri veevaim vene folklooris)
43. Algangerjas (Protanguilla palau)
44. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
45. allikate loend
46. Aloosad (Alosa)
47. Altamaha-ha (veekrüptiid USAs)
48. Altja küla
49. Amazonas
50. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
51. Amhuluk / Atunkai (järvekoletis USAs Amhuluki järves)
52. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
53. Amiran (gruusia kangelane)
54. Amudarja
55. André Thevet (prantsuse rändur ja õpetlane)
56. Angerjapüük lambasoolega
57. Angerjas (Anguilla anguilla)
58. Angerjas (pärimus)
59. Angerjas alkoholismiravimina
60. Angerjas jaapani köögis
61. Angersägad (Clarias)
62. Anisakiaas (anisakidoos)
63. Ankur
64. ankur (sümbolina)
65. Anslan, Viljo
66. Antšovetid (Cetengraulis)
67. Apkallu, ka Abgal (sumeri 7 pooljumalat)
68. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
69. Araǵanaqlta'a (müütiline madu Argentiinas)
70. Arank / Arang / Anank / Yaran (türgi-tatari veevaim)
71. Aravuse kalakasvandus
72. Argentiinid
73. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
74. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
75. Artedi, Peter
76. Astelhaid (Centrophorus)
77. Astelraid (Dasyatis)
78. Astelrailased (Dasyatidae)
79. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
80. Atabey (jumalanna Kariibi mere saartel)
81. Atarma. Minu elu Siberis (raamat)
82. Atlandi antšovet (Cetengraulis edentulus)
83. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
84. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
85. Atlandi ookean
86. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
87. Atra-Hasis / Ziusudra / Ut-napištim (kangelane üleujutusmüüdis; mesopotaamia
88. Auksi järv
89. Austraalia nuutrai (Himantura dalyensis)
90. Avatša laht
91. Aycayia (merineitsi Kariibi mere saartel)
92. Baškiiri vetevaldjad
93. Baer
94. Bagiennik (sookoll Poolas)
95. Bahkauv (olend saksa folklooris)
96. Baikal
97. Baikali omul (Coregonus migratorius)
98. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
99. Balkani poolsaar
100. Balsax
101. Balzer
102. Balõkk
103. Bambus
104. Bambushaid (Chiloscyllium)
105. Bambushailased (Hemiscylliidae)
106. Bannik (idaslaavi saunavaim)
107. Barbados
108. barkantiin
109. Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
110. Bean-nighe / peseja (naisvaim šoti folklooris)
111. Beaufort Francis
112. Bellingshausen
113. Benzaiten / Benten / Benzaitennyo (Jaapani budistlik jumalanna)
114. Benue
115. Berberoka (rabakoletis Filipiinide mütoloogias)
116. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
117. Beri (kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta)
118. Bermuda kämp (globster)
119. Bestiaarium
120. Besuugo kalanimena
121. Bete Krokodil
122. Biogenees
123. Bismarcki heeringas
124. bissa
125. Boaistuau Pierre (XVI sajandi prantsuse kirjanik)
126. Boginka (kurivaim lääneslaavi mütoloogias)
127. Boguerones en vinagre
128. Bootsiad (Botia)
129. Borneo hallhai (Carcharhinus borneensis)
130. botriotsiidaris
131. botulism
132. Brosno järve koletis (veekrüptiid Venemaal)
133. Bukavac (veekoletis lõunaslaavi mütoloogias)
134. Bückling
135. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
136. Caboclo d'Água (jõekoletis Brasiilia folklooris)
137. Caleuche (viirastuslaev Chiloe saarte mütoloogias)
138. Catch and release
139. CD Composite
140. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
141. Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
142. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
143. Chari jõgi
144. Cheval Gauvin (kuri hobune Prantsusmaal ja Šveitsis)
145. Chikuwa
146. Chinouya (vee-naine Jaapani folklooris)
147. Chipfalamfula (hiigelkala Aafrikas)
148. Cioppino
149. Clark, Eugenie
150. Colapesce (tegelane Lõuna-Itaalia folklooris)
151. Colatura di alici
152. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
153. Cooki väin
154. Dardevle
155. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
156. Dedej Ol / Dedej Ov (mägijuudi vetevaldjas)
157. Deltarannik
158. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
159. Div perid (olendid kaasani tatarlaste ja baškiiride mütoloogias)
160. Djer-Su ehk Jer-Su (altai rahvaste maa-vee valdjas)
161. Doonau taimen (Hucho hucho)
162. Duel (Yo-Zuri)
163. Each-uisge (kuri veeolend šoti rahvausundis)
164. Eagle Claw
165. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
166. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
167. Ebameriangerjad (Paraconger)
168. Eesti järvede loend
169. Eesti Kalur
170. Eesti NSV järved ja nende kaitse (raamat)
171. Eesti NSV teeneline kalur
172. EFTTA
173. Eingana (madu-jumalanna Austraalias)
174. Elektriraid (Torpedo)
175. Elu Läänemeres (raamat)
176. Emajõe festival
177. Emajõe Lodjaselts
178. Emalaev
179. Endla järv
180. Enko / Enkō / Shibaten / Takiwaro (jõe-yokai Jaapanis)
181. Eppinger
182. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
183. Erem (Brasiilia mütoloogia)
184. Erinarkid (Heteronarce)
185. Erm Vaike
186. Erumia (hiigelmeduus Paapua Uus-Guineas)
187. Eurübia (kreeka merejumalanna)
188. Eveeni-evengi kalaroad
189. Faraonka (veeolend vene folklooris)
190. Faro (veejumal ja demiurg bambara mütoloogias)
191. Filtreerimine ehk filtrimine
192. Finlandia-Uistin Oy
193. Fjord
194. Flambeau
195. Fluorsüsinikust õngenöör
196. Fontus / Fons / Fontanus (Rooma veejumalus)
197. Fowleri mölliangerjas (Panturichthys fowleri)
198. Friikala
199. Friteerimine (valmistusviis)
200. Fugu
201. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
202. Fütoplankton
203. G.Loomis
204. Gaasyendietha (hiigelmadu Kanadas)
205. Galaksid (Galaxias)
206. Galapagose härghai (Heterodontus quoyi)
207. Galene (kreeka tasase mere jumalanna; nereiid)
208. Gangese nuutrai (Himantura fluviatilis)
209. Garappa (mütoloogiline olend Lõuna-Jaapanis)
210. Garneellased (Crangonidae)
211. Garum ja liquamen
212. Gentleman’s Relish
213. German (lõunaslaavi vihma- ja viljakusnukk)
214. Globster (krüptiid)
215. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
216. Gonger (kummitus põhjafriisi folklooris)
217. Gonggong (veejumal Hiina mütoloogias)
218. Grand'Gueule / Grande Goule (draakon Prantsusmaal)
219. Grannus / Grannos (keldi ravijumal)
220. Grindylow (veekoletis inglise folklooris)
221. Guaniin
222. Gudil / Gudi / Gudu / Godei / Pešapai / Zjuvil / Duduk (vihmariitus ja -olend Lõuna-Kaukaasias)
223. Guivre / Vouivre (draakon Prantsusmaal)
224. Gwragedd Annwn (järvehaldjad Wales'i folklooris)
225. Haabju
226. Habehaid (Orectolobus)
227. Habehüljes (Erignathus barbatus)
228. Haimaksaõli
229. Hakemann / Hägglmoo / Kropemann (veeolend saksa folklooris)
230. Halászlé
231. Halia / Leukothea (kreeka merejumalanna)
232. Hall meriangerjas (Conger esculentus)
233. Hallutsinogeensed kalad
234. Hamaguri nyōbō (merikarp-naine Jaapani folklooris)
235. Hammassärg (Rutilus frisii)
236. Hantu Air / Puaka Air / Mambang Air (veevaim Tais, Malaisias ja Indoneesias)
237. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
238. Hantu Kotak (jõevaim Malaisias)
239. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
240. Harilik merikeel (Solea solea)
241. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
242. Harilik põishai (Cephaloscyllium ventriosum)
243. Harilik riffangerjas (Kaupichthys diodontus)
244. Harilik saagrai (Pristis pristis)
245. Harilik taimen (Hucho taimen)
246. Harilik teleskoopkala (Opisthoproctus soleatus)
247. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
248. Hatmehit (Vana-Egiptuse kalajumalanna)
249. haug 16,21 kg
250. Haug pärimuses
251. Heintz Karl
252. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
253. Helepardlikud (Mystacoleucus)
254. Heletähn-nuutrai (Himantura alcockii)
255. Herringtoni järve koletis / Angersiga (veekrüptiid USAs)
256. Hevioso / Hebioso / Xevioso / Shango / Sogbo (dahomee äikese- vihma ja taevajumal)
257. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
258. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
259. Hiiu Kalur (brošüür)
260. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
261. Hoga / Andura (veekrüptiid Mehhikos)
262. Holotüüp
263. Honey Islandi sookoletis
264. Hortle'i nuutrai (Himantura hortlei)
265. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
266. Hutchinson
267. Hõbekalad (Argentina)
268. Hõbeteibid (Notropis)
269. Hämarhaid (Scymnodalatias)
270. Härghailised (Heterodontiformes)
271. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
272. Hüdraloomad (Hydrozoa)
273. Hülgesõrm
274. Hydros (ürgvete jumal kreeka mütoloogias)
275. Id Erv (neenetsi vete peremees-vaim)
276. Idalõhed (Oncorhynchus)
277. IGFA
278. Iku-Turso (soome mütoloogia)
279. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
280. Illhvelid (põrguvaalad Islandi folklooris)
281. Indo-Vaikne ookeaniala
282. Indoneesia nuutrai (Himantura pareh)
283. Invincible (Nilsu)
284. Irmak Iyesi / Yirmag / Ögüz iyesi (türgi ja altai jõevaldjas)
285. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
286. Irwin, Steve (Krokodillimees)
287. Iso onna (vampiirnäkk Jaapani folklooris)
288. Järvekoletised
289. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
290. Jõhvangerjad (Gordiichthys)
291. Jaaguar-nuutrai (Himantura leoparda)
292. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
293. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
294. Jaapani härghai (Heterodontus japonicus)
295. Jaapani sirehai (Proscyllium venustum)
296. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
297. Jaava püha allikas Jolotundo templis
298. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
299. John West
300. Joom (barr, baar)
301. Jordan, David Starr
302. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
303. Juha / Juvha / Juvhka (türgi-tatari deemon)
304. Juturna / Iuturna / Diuturna (Rooma kaevude, purskkaevude ja allikate jumalanna)
305. Juusa järv (Kuningajärv)
306. Jõe- ehk väärisvähist, tema kasvatamisest, püügist ja kasutamisest (raamat)
307. Jõemõisa-Kaiu järvestik
308. Jämesabaraid (Urolophus)
309. Järaniku järv
310. Järvelubi (järvekriit)
311. Järvistu
312. Jäseraid (Cruriraja)
313. Jäärauad
314. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
315. Köntuim-madumureen (Uropterygius micropterus)
316. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
317. Kaaviari ajaloost
318. Kabagon (veekrüptiid Uus-Meremaa vetes)
319. Kadiska
320. Kahashambid (Discherodontus)
321. Kahvamispüük (lippoaminen)
322. Kaiu järv
323. Kaji (olend gruusia mütoloogias)
324. Kala budistliku sümbolina
325. Kala inimtoiduna
326. Kala-ilukirjandus
327. Kalad
328. Kalad (Pisces)
329. Kalade sümboolsus Hiinas
330. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
331. Kalakaste
332. Kalaliha koostis
333. Kalaliim
334. Kalamüüdid ja müütilised kalad
335. Kalamaksaõli
336. Kalandusperioodika
337. Kalapaat
338. Kalapasta
339. Kaldsuud (Clinostomus)
340. Kalifornia härghai (Heterodontus francisci)
341. Kalmõki vetevaldjad
342. Kalmejärv (Päidla Kalmejärv, Kalajärv, Külmjärv)
343. Kalurite uskumused
344. Kaluuga (Huso dauricus)
345. Kalypso (kreeka nümf)
346. Kamaboko
347. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
348. Kanaloa (Havai merejumal)
349. Kappa (jaapani müütiline veeolend)
350. Kaptenipilt
351. Kari
352. Kariibi nuutrai (Himantura schmardae)
353. Karluk
354. Karpkalalased (Cyprinidae)
355. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
356. Karujärve vaim
357. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
358. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
359. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
360. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
361. Kastmaster
362. Kauk (kärnkonn-jumalus Vietnamis)
363. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
364. Kavadi (Kavati) järv
365. Kawa otoko (yokai Jaapanis)
366. Kawahime / kawa onago / kawa jorō (näkkolend Jaapanis)
367. Kawauso (libasaarmas Jaapani folklooris)
368. Kentucky rull
369. Kerakalalased (Tetraodontidae)
370. Kess
371. Ketasrull
372. Kiaše / Kiaže / Kiyaši (merejumal hurri mütoloogias)
373. Kidata konks
374. Kiinide vastsed
375. Kiisk (pärimus)
376. Kiitsak-koonhink (Acanthopsoides gracilentus)
377. kiku
378. Kilgid
379. Kilu nimelugu
380. Kimudega võrk
381. Kipper (suitsuheeringas)
382. Kirevahvenlased (Cichlidae)
383. Kirihaid (Holohalaelurus)
384. Kirpvähilised
385. kiviahvenlased (Serranidae)
386. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
387. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
388. Koerhaid (Scyliorhinus)
389. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
390. Kōjin / samebito (mere-yokai Jaapanis)
391. Kolga laht
392. Kolju-taat
393. Kolowissi / Kolwisi / Koloowisi (veemadu Põhja-Ameerikas)
394. konks (õngekonks)
395. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
396. Kontumi käärtrull (Schistura kontumensis)
397. Kontumi luumokk (Osteochilus brachynotopteroides)
398. Kontumi poorpuntius (Poropuntius kontumensis)
399. Koonhingud (Acanthopsoides)
400. Kooraste järvestik
401. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
402. Kotermann (laevavaim Eesti meremeestel)
403. Kotkasraid (Myliobatis)
404. Kreeka merejumalad
405. Krevetid (kuivatatud)
406. Krevetisalatid
407. Krevetisupid
408. Kubija järv (Kubja järv)
409. Kuhl, Heinrich
410. Kul’ (demiurg ja vetevaim komi mütoloogias)
411. Kuldkala (Carassius auratus)
412. Kura säär
413. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
414. Kuurits
415. Kuusamon Uistin Oy
416. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
417. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
418. Kärg-nuutrai (Himantura fava)
419. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käärtrullid (Schistura)
422. Käärtrullid (Schistura) 2
423. Käärtrullid (Schistura) 3
424. Kümnejalalised
425. Lõherahvad
426. La Llorona / Nuttev naine (naiskummitus Ladina-Ameerika folklooris)
427. La Velue / Peluda (draakon Prantsusmaal)
428. Lahitshaid (Hemitriakis)
429. Lahtine haspelrull
430. Lahtise rulli laotamissüsteem
431. Landilugu: dr Heintz
432. Landilugu: Kastmaster
433. Landilugu: Mepps
434. Landilugu: Nilsu
435. Landilugu: Professor
436. Landilugu: Räsänen
437. Landilugu: Sub Wart
438. Langustid (Palinurus)
439. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
440. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
441. Latikas (Abramis brama)
442. Latikas pärimuses
443. Latimeeriad (Latimeria)
444. Leigo järved
445. Lendkalad
446. Leopard-nuutrai (Himantura undulata )
447. Lestapüük
448. Liblikraid (Gymnura)
449. Limnaadid (kreeka veeolendid)
450. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
451. Linask (Tinca tinca)
452. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
453. Linnuroni (Ligula intestinalis)
454. Lintsabalased (Trichiuridae)
455. Lipupüük
456. Lir (iiri merejumal)
457. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
458. Logardraid (Rhinobatos)
459. Loima (metsa- ja soovaim valgevene folklooris)
460. Longana / Anguana (veeolend Itaalia folklooris)
461. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
462. Loodete tabelid
463. Loosalu järv (Venepele järv, Venetpõlve järv, Kaiujärv, Kallejärv)
464. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
465. Luo Shen (Hiina jõejumalanna)
466. Luts (pärimus)
467. Luts, Arved
468. Luumokad (Osteochilus)
469. Läänemeri
470. Läänesaarte alamvesikond
471. Lympha (Rooma mageveejumalus)
472. Máddu / Skáimmadas (saami kalavanem)
473. Mõrd
474. Mölliangerjad (Panturichthys)
475. Madal
476. Madumureenid (Uropterygius)
477. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
478. Makara (hindu merekoletis)
479. Malai kahashamb (Discherodontus halei)
480. Malma (Salvelinus malma)
481. Mannegishi / Memegwesi (olendid indiaani mütoloogias)
482. Mareel / meretuli
483. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
484. Mazu ehk Matsu (Hiina merejumalanna)
485. Maui (pooljumal Polüneesias)
486. Mauritaania mölliangerjas (Panturichthys mauritanicus)
487. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
488. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
489. Mehhiko härghai (Heterodontus mexicanus)
490. MEPPS
491. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
492. Merekoletised
493. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
494. Meremeeste uskumused
495. Mereteema ilukirjanduses
496. Mereteema kujutavas kunstis
497. Meretsaar (slaavi merejumal)
498. Meri-mees / Merman (mütoloogiline olend)
499. Meriangerjad (Conger)
500. Meriangerlased (Congridae)
501. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
502. Merikeellased (Soleidae)
503. Merikoha (Sander marinus)
504. Meririst (Aurelia aurita)
505. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
506. Merisutt (Petromyzon marinus)
507. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
508. Mermecoleon (veeolend Aberdeeni bestiaariumis)
509. Messie (järvekoletis USAs)
510. Messina kirevpuuk (Scorpaenodes arenai)
511. Miks jõehobud kala ei söö (kikujude rahvajutt; Keenia)
512. Miniwachitu (müütiline veeolend USAs)
513. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
514. Mishipeshu / veepanter (veekrüptiid Põhja-Ameerikas)
515. Mojama (vinnutatud tuun)
516. Morag (järvekoletis Šotimaal)
517. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
518. Mudaangerlased (Heterenchelyidae)
519. Mukasa (jumal Ugandas)
520. Mul Gwishin (veekummitus Korea folklooris)
521. Mureenid (Muraena)
522. Mureenlased (Muraenidae)
523. Mussie (järvekoletis Kanadas)
524. Mustad
525. Mustad Hans
526. Musthaid (Apristurus)
527. Mustserv-nuutrai (Himantura marginata)
528. Musttähn-nuutrai (Himantura astra)
529. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
530. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
531. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
532. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
533. Näkki (soome näkk)
534. Nøkk / nøkken (näkk Norra ja Rootsi folklooris)
535. Nümfaion (nümfidele pühendatud ehitis Vana-Kreekas ja Roomas)
536. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
537. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
538. Naglfar (küüntest laev Põhjala mütoloogias)
539. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
540. Namungumi / Nalumgumi (müütiline veeolend Ida-Aafrikas)
541. Nantucketi kämp (Globster USAs)
542. Napplepitsad (Phenacobius)
543. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
544. Nechtan (keldi-iiri jumalus)
545. Neeruti järved
546. Neoteenia
547. Nereiidid (kreeka merenümfid)
548. Nerites (kreeka madalam merejumalus; nereiidide vend)
549. Nessie (järvekoletis Šotimaal)
550. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
551. Ngalyod (vikerkaaremao versioon Austraalias)
552. Nguruvilu (jõekoletis Tšiili ja Argentiina mütoloogias)
553. Nikker (madalmaade veedeemon, näkk, veehobune)
554. Nils Master
555. Ningyo /gyohijn / hangyojin (jaapani näkk)
556. Njuzu (veevaim Lõuna-Aafrikas)
557. Nokoomised (Nocomis)
558. Noodapant
559. Nospelhai (Pentanchus profundicolus)
560. Nuliajuk / Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
561. Nurmse, Karl
562. Nuutraid (Himantura)
563. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
564. Nuutraid 3 (Fluvitrygon)
565. Nuutraid 4 (Maculabatis)
566. Nuutraid 5 (Pateobatis)
567. Nuutraid 6 (Urogymnus)
568. Nõlvahaid (Bythaelurus)
569. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
570. Oba ehk Obba (jõejumalanna joruba ja Afro-Ameerika usundites)
571. Ogahaid (Squalus)
572. Ogaselglased (Balistidae)
573. Ogasilmad (Pangio)
574. Ojamaa (Gotland)
575. Okishaid (Centroscyllium)
576. oligotroofne järv (vähetoiteline järv)
577. Omaani härghai (Heterodontus omanensis)
578. Omahksoyisksiksina / suur veemadu (veekoletis indiaani mütoloogias)
579. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
580. Ontario järve koletis / Kiengstie (veeküpriid Kanadas)
581. Ookeanikalandus
582. Original Rapala
583. Orvis Charles F.
584. Osmussaar
585. Ossaert / Griepke / Osgaard (olend Hollandi folklooris)
586. Otobō namazu (säga Jaapani folklooris)
587. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
588. Pällangerjad (Coloconger)
589. Pärimus: Otepää Valgjärv
590. Pühad allikad Rootsis
591. Pühad allikad vadja rahvausundis
592. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
593. Padaek
594. Palulukon (veemadu Põhja-Ameerikas)
595. Pandivere põhjavee alamvesikond
596. Pardkalad (Barbus)
597. Pardpuntiused (Barbodes)
598. Pardturbikud (Erimystax)
599. Parmud ja nende vastsed
600. Partangerlased (Nettastomatidae)
601. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
602. Pehmehai (Mollisquama parini)
603. Peipsi alamvesikond
604. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
605. Pekehaua (taniwha maoori mütoloogias)
606. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
607. Pelikan-suurneel (Eurypharynx pelecanoides)
608. Petis
609. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
610. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
611. Pihutoidulised
612. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
613. Piikraid (Urobatis)
614. Pimenarkid (Typhlonarke)
615. Pinevõrk
616. Pissala
617. Poacher's Relish
618. Poise
619. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
620. Polüamiid
621. Poorpuntiused (Poropuntius),
622. Porkuni järved
623. Portunus (Rooma sadamate jumal)
624. Povodni mož / vodeni mož / gestrin / muk (sloveenia veemees)
625. Professor
626. Protistid (Protista)
627. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
628. Puguheeringad (Dorosoma)
629. Puluga (jumalus Andamani saartel)
630. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
631. Puntiused (Puntius)
632. Purikalalased (Istiophoridae)
633. Pushkaram (jõefestival Indias)
634. Põishaid (Cephaloscyllium)
635. Pärimus: Konnjärv
636. Pärimus: Lutsuoja
637. Pööratav õngerull
638. Pöördnoot
639. Quinotaurus (veeolend Prantsuse mütoloogias)
640. Räbalaallikas / Clootie well (püha allikas või kaev Briti saarte keldi aladel)
641. Raid (Raja)
642. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
643. Rake-härghai (Heterodontus portusjacksoni)
644. Rannakabel
645. Rantuim-ebameriangerjas (Paraconger caudilimbatus)
646. Rantuim-helepardlik (Mystacoleucus marginatus)
647. Ratva järv (Arvila järv)
648. Raudmees (soohiiglane Valgevenes)
649. Riffangerjad (Kaupichthys)
650. Rivimõrd
651. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
652. Russalka
653. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
654. Rändpüük
655. Räsänen
656. Säinas (Leuciscus idus)
657. Saaghaid (Pristiophorus)
658. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
659. Sabawaelnu (näkk indiaani mütoloogias)
660. Sagaruimsed (Sarcopterygii)
661. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
662. Sale mölliangerjas (Panturichthys longus)
663. Salmakis (kreeka allikanümf)
664. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
665. Sardiinid õlis
666. Sarvik-härghai (Heterodontus galeatus)
667. Sarvilised maod (veeolendid indiaani mütoloogias)
668. Schilleri lokk
669. Schroederi kahashamb (Discherodontus schroederi)
670. Sebra-härghai (Heterodontus zebra)
671. Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
672. Seelkee (veekoletis Kanadas)
673. Segeta (keldi ravijumalanna)
674. Seitse merd
675. Seketoa (kalajumal Polüneesias Tonga saarestikus)
676. Seli / Heli / Šeli / Helir / Holir (mammut evengi mütoloogias)
677. Seonaidh (veevaim Hebriididel)
678. Sezibwa (jõgi Ida-Aafrikas, mütoloogia)
679. Sevilla Isidorus (VI-VII sajandi õpetlane)
680. Shandongi stolefoor (Stolephorus shantungensis)
681. Shui gui (hiina veekummitus)
682. Sihuanaba / La Sihuehuet / Siguanaba / Cigua / Cegua jm (näkilaadne olend Kesk-Ameerikas)
683. Siiami tapluskala (Betta splendens)
684. Siig - huvipüük Eestis
685. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
686. Siig spordikalana Skandinaavias
687. Silepeamureenid (Gymnothorax)
688. Sileselgraid (Anacanthobatis)
689. Sindel-nuutrai (Himantura imbricata)
690. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
691. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
692. Sireenid
693. Sirtsi LKA veekogud
694. Siugkala (Gymnelis viridis)
695. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
696. Skeppsrå (laevavaim rootsi folklooris)
697. Slaavi draakonid
698. Slaavi veemehed
699. Slattenpatten (naisolend taani folklooris)
700. Smuul, Juhan
701. Snyder George W
702. Sofrito
703. Soomuskuked (Lepidotrigla)
704. Soomuslest (Limanda limanda)
705. Sous vide (haudumine vaakumis)
706. Spinningisti kaksteist käsku
707. Stolefoorid (Stolephorus)
708. Stroganina
709. Su Anasi / Su Anasõ / Suu Anasõ / Suvanasõ (vete-ema mõnedel türgi-tatari rahvarühmadel)
710. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
711. Sunkeri puntius (Puntius crescentus)
712. Supihai (Galeorhinus galeaus)
713. Surimi
714. Susanoo (jaapani tormi- ja merejumal)
715. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
716. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
717. Suur jämesabarai (Urolophus bucculentus)
718. Suur kottneel (Saccopharynx ampullaceus)
719. Suur pagrus (Pagrus major)
720. Suure-Jaani paisjärv
721. Suursadam
722. Suursilm-hallhai (Carcharhinus makrops)
723. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
724. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
725. Sägalised (Siluriformes)
726. Särg ja roosärg pärimuses
727. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
728. Süstikkalad (Cephalochordata)
729. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
730. Süvaraid (Bathyraja) 2
731. Syclops
732. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
733. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
734. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
735. Talbhammas-madumureen (Uropterygius xenodontus)
736. Tallinna Kalandustehnikum
737. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
738. Tallinna kilud
739. Tallinna laht
740. Tallinna Merekolledž
741. Tamsalu, Rein
742. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
743. Tapati (jumalanna hinduismis, Tapti jõe kehastus)
744. Tapluskalad ehk bettad (Betta)
745. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
746. Tari Amdi Kuel (hiigelkala sölkupi mütoloogia)
747. Tartarkaste
748. Tatsu / ryū / ryō / wani (Jaapani draakonid)
749. Thessalonike (merineitsi Egeuse meres)
750. Thetis (kreeka mütoloogias nereiid)
751. Thuong Luong (Vietnami draakon)
752. Tihu järved (Männamaa järved, Mönama järved)
753. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
754. Tintargentiinid (Glossanodon)
755. Tirtslased
756. Tlanusi (veeolend tšerokee folklooris)
757. Toriyama Sekieni bestiaarium (Jaapan, XVIII sajand)
758. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
759. Traalpüük
760. Traavelkarbid (Moxostoma)
761. Triiptrissa (Stolothrissa tanganicae)
762. Tsõtsoha (peletis valgevene folklooris)
763. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
764. Tskarishdida (gruusia vee-ema)
765. Tuletorn
766. Tulisaba-kahashamb (Discherodontus ashmeadi)
767. Tumehaid (Etmopterus)
768. Turiraid (Notoraja)
769. Tursapüük
770. Tursk toiduna
771. Tuurlased (Acipenseridae)
772. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
773. Tõugjärv (Küünjärv)
774. Täpikhaid (Asymbolus)
775. Tömpneellased (Cyematidae)
776. Uarnak-nuutrai (Himantura uarnak)
777. Ubbe (kuri veeolend kasahhi mütoloogias)
778. Uhtjärv (Uhtijärv)
779. Uinktehid ehk Unktahed (dakota-siuude sarvmaod)
780. Uisk
781. Ujehaid (Haploblepharus)
782. Ukulan / Ukulan-tojon / Ed'uget-tojon / Ukula / Ukun (Türgi, Altai ja Jakuudi veejumal)
783. Ulisse Aldrovandi (XVI sajandi itaalia loodusteadlane)
784. umbjärv
785. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
786. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
787. Umnyama (veelammas Lõuna-Aafrika mütoloogias)
788. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
789. Ungari müütilised veeolendid
790. Uruangerjad (Heteroconger)
791. Uutmaa, Richard
792. Väätangerjad (Chlopsis)
793. Väike kahashamb (Discherodontus parvus)
794. Võõrpardlik (Xenobarbus loveridgei)
795. Võrdlõug-mölliangerjas (Panturichthys isognathus)
796. Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)
797. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
798. Vaikse ookeani nuutrai (Himantura pacifica)
799. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
800. Vaitarani (müütiline jõgi India religioonides)
801. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
802. Valgealoosad (Escualosa)
803. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
804. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
805. Valgesaba-hämarhai (Scymnodalatias albicauda)
806. Valgetähniline härghai (Heterodontus ramalheira)
807. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
808. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
809. Vampiir-lõikurhai (Isistius plutodus)
810. Vastne
811. Vatnaormur (müütiline veemadu Islandi järvedes)
812. Vedenhaltija (soome veevaldjas)
813. Vedenväki (soome mütoloogia)
814. Vee-elustikku ohustavad võõrliigid (nimistu)
815. Veehaldjad vadja rahvausundis
816. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
817. Verevteibikud (Chrosomus)
818. Vete-ema (eesti)
819. Vetehinen (soome veevaldjas)
820. Vetikaõgijad (Gyrinocheilus)
821. Vibalangerjad (Uroconger)
822. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
823. Viidikad (Alburnus)
824. Viikangerjad (Scolecenchelys)
825. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
826. Vila / Samovila / Samodiva (naisvaim slaavi mütoloogias)
827. Vimb. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (raamat)
828. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
829. Virekarbid (Thoburnia)
830. Viz Atya / Viz Apa / Viz Anya (ungari veejumalad)
831. Voltkoonanangerjad (Macrocephenchelys)
832. Võldased (Cottus)
833. Võrgupüük
834. Võrgutähis
835. Võrkjas nuutrai (Himantura krempfi)
836. Väheharjasussid
837. Vähilaadsed
838. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
839. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
840. Väikesilm-nuutrai (Himantura microphthalma)
841. Walgreni järve koletis (järvekoletis USAs)
842. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
843. Wart
844. Waterreus (veeolend Hollandi folkloori)
845. Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)
846. Wodny muž / Wodnykus (sorbi veemees)
847. Wright & McGill Co
848. Õngenöör kinnisel rullil
849. Õngerulli ajalugu
850. Ähijärv (Ahijärv)
851. Äntu ja Nõmme järved
852. Äntu järved
853. Ääremeri
854. Yenk-lung (veevaim handi mütoloogias)
855. Yongwang ehk Yongsin (draakonikuningas Koreas)
856. Yu Shi (Hiina vihmajumal)

Angerjas (Anguilla anguilla)

Angerjas ehk euroopa angerjas (Anguilla anguilla) on kalaliik angerlaste (Anguillidae) sugukonna perekonnast angerjad (Anguilla).

Inglise eel, common eel, european eel; prantsuse anguille d’Europe; saksa Aal, Europäischer Aal; kreeka cheli; itaalia anguela, anzile, bisatojm; hispaania anguila; portugali enguia, eiró; taani aal; norra aal; rootsi ål; poola wegorz; leedu ungurus; läti zutis; jaapani unagi; soome ankerias; vene угорь европейский.

Eestis ka usskala, libekala, mereuss, pikk, ponk, pats, nulkjm

 



Kirjeldus. Keha madujas, ristlõikes peaaegu silinderjas, sabaosas rohkem külgedelt lamenenud. Keha kesk- ja tagaosa ümbritseb selja-, saba-, ja pärakuuimest moodustunud väga pikk uim. Lõpuseavad kitsad, paiknevad ümarja välisservaga rinnauimede alustel. Suu otsseisune, hambad peened, pole teravad. Silmad väikesed. Pea ülaltvaates kas kitsas või lai. Kitsas pea kujuneb siis, kui põhitoiduks on väikesed objektid (peamiselt selgrootud), lai pea suurte toiduobjektide (eeskätt kalade) rohke tarbimise korral. Nahk limane, tillukesed piklikud soomused sügaval nahas. Mage- ja riimvees toituvatel ning kasvavatel angerjatel selg hallikas- või oliivpruunist mustani, küljed tavaliselt kollakad, pronksi- või vasekarva, vahel hallikad, kõht valkjas, harva hõbejas. Kudemisrändele asunud nn. hõbeangerjatel selg tume kuni must, küljed ja kõht hõbedased, silmad tugevasti suurenenud.   

Eluviis. Eelistab mudase põhjaga madalat suvel hästi läbisoojenevat vett, ei ela ummuksisse jäävates veekogudes. Öise eluviisiga, päevaajal peitub mudasse või kivide ja rampade varju. Talvel soikeseisundis.
Tungival vajadusel võivad roomata märga rohtu mööda ühest veekogust teise (seda võimaldab hästi arenenud võime naha kaudu hingata), mis andnud aluse  juttudele angerja käimisest herneid söömas.

Toitumine. Peamiseks toiduks põhjaloomastik, suurematel ka väikesed (kuni 7 g) põhjaeluviisiga kalad. Võib muutuda toidukonkurendiks bentostoidulistele kaladele (näiteks Võrtsjärves latikale suurte surusääsklaste vastsete eelistamise tõttu). Sööb aktiivsemalt öösiti, kasutades seejuures oma erakordselt peent haistmismeelt. Kõige intensiivsem toitumine mais-juunis ja augustis-septembris, kesksuvel kõrgenenud vee tº puhul sööb vähem. Alla 8 ºC lõpetab toidu otsimise, langedes taliuinakusse. Ka kudemisrände ajal peab paastu.

Levik. Laialt levinud Atlandi ookeani põhjapoolel Sargasso merest (kus koeb) läänesuunas Põhja-Aafrikani ja Euroopani. Looduslik levila haarab Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikumere ja selle valglas olevad mageveekogud Pet¹ora jõest Musta mereni. On ka Islandi vetes. Noorjärke asustatakse ka kohtadesse, kuhu angerjad looduslikul teel ei saa minna.
Lääne-Eesti sisevetesse tuleb peamiselt Pärnu ja Kasari jõgede kaudu, Lõuna-Eestisse Koiva ja Mustjõe ning Daugava ja Pedetsi jõgede kaudu. Varem tuli Narva jõest Peipsisse ja sealt Emajõkke ning Võrtsjärve, nüüd on see tee Narva HEJ tammi ehitamise tagajärjel (aastail 1950-1957) ilmselt suletud.

Riigid, kelle vetes elutseb euroopa angerjas: Albaania, Al¾eeria, Austria, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, T¹ehhi, Taani, Egiptus, Eesti, Fääri saared, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Gibraltar, Kreeka, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liibanon, Liibüa, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Maroko, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, ©veits, Süüria, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Suurbritannia

Angerja levila: 1 -koelmu Sargasso meres, 2 - aastaste vastsete levikupiir, 3 - kaheaastaste vastete levikupiir

Sigimine. Eesti kalastiku ainuke katadroomne liik, kes läheb kudema koduvetest kaugemale, Atlandi ookeani kõige soolasema ja soojema veega piirkonda, mis tuntud Sargasso merena. Kudemisrännet alustanud emased on meie vetes enamasti 65-85 cm pikkused (L), isased neist aga peaaegu poole lühemad (35-45 cm). Ränne pärivoolu (mere suunas) harilikult juulist oktoobrini. 
Läänemere kesk- ja lõunaosas omandavad hõbemusta pulmarüü ja süvaveekaladele tüüpilised suured silmad. Kudemisrände ajal ei toitu üldse. Arvatakse, et angerjas kasutab koelmule jõudmiseks Sargasso merest algavale Golfi hoovusele vastupidise suunaga süvahoovust (selle kiirus 2,8 km sügavuses kuni 15 km ööpäevas). 
Kudemine Sargasso meres 6-7 km-se süviku kohal 300-500 m sügavuses veepinnast, kohas, kus jahe põhjahoovus tõuseb ülespoole, muutudes pindmiseks soojaveeliseks Golfi hoovuseks. Ärakudenud angerjad surevad.

Koetavad marjaterad väikesed, ent hästi rohkearvulised (suhteline viljakus arvatakse olevat keskmiselt 1500 marjatera ümber). Vertikaalne hoovus tõstab viljastatud marjaterad ülespoole, neist kooruvad 2,5-3 mm pikkused läbipaistva liblekese taolised vastsed, kes satuvad Golfi hoovusesse, liikudes koos sellega idasuunas. Aasta pärast on nad Atlandi ookeani keskosas, umbes 4 cm pikkused, meenutavad väliselt pajulehte. Veel aasta hiljem vastsed ligi poole pikemad, jõudnud Aafrika ja Euroopa ranniku lähedale. Jõgede suudmealal magedamas vees algab moone, maimud algul üsna läbipaistvad (nn. klaasangerjad, L 6-8 cm). Nad püüavad pääseda magevette, tõustes merre suubuvatesse jõgedesse. Hispaanias toimub see põhiliselt novembrist jaanuarini, Prantsusmaal ja Inglismaal veebruarist maini. Läänemerre jõuavad noorangerjad veel hiljem, juba värvunud kehaga. Eesti rannikuvetes on loodusliku rändega tulnud angerjad reeglina vähemalt 22-25 cm pikkused (L), vanusega (moondest alates) üle ühe aasta. Siin vaibub nende rännutuhin, paljud jäävadki merelahtedesse paikselt elama, teised tõusevad siiski jõgede kaudu sisemaale.


Angerja areng (ülalt alla): eelvastne kohe pärast koorumist (3,5 mm); aastane vastne (4 cm); 
kaheaastane vastne (7,5 cm); vastne moonde ajal (7 cm); moonde lõpetanud klaasangerjas (6,5 cm). 

Kasv ja vanus. Eesti vetes aastased (moondest alates, vastseiga arvestamata) keskmiselt 15-16 cm pikkused (L) ja 4,5-6 g raskused, kolmeaastased 36-38 cm ja 70-85 g, viieaastased 53-56 cm ja 240-300 g, seitsmeaastased 65-69 cm ja 480-600 g, kümneaastased 76-81 cm ja 0,8-1 kg, viieteistaastased 91-96 cm ja 1,3-1,6 kg. Teiste kaladega võrreldes võib seda kasvutempot pidada keskmiseks. Isased kasvavad erandlikult kuni 58 cm pikkuseks ja 280 g raskuseks, tavaliselt jäävad palju väiksemaks.

Eestis teadaolevalt suurim angerjas (5,3 kg) saadi Matsalu lahest (Läänemaalt) 1934. aastal. Vanuserekord 22 aastat (L 106 cm, 2,3 kg, Võrtsjärv, 1979). 
Senised maailmarekordid: L 133 cm, 6,599 kg (Holland, Ijsselmeer, 1966), 88 aastat, ent L vaid 40 cm (Rootsi, akvaarium, 1948).

Varud.  Eesti peamiseks angerjapüügipiirkonnaks on muutunud Võrtsjärv, aastasaak seal on enamasti 30-50 t. Et sealsed varud looduslikul teel  ei täiene, siis püsivad need vaid sisselastud klaasangerjate arvel. 
Eesti rannikumeres angerjasaak enamasti vaid 10-20 t aastas. Peipsist saadakse Võrtsjärvest lahkunud angerjaid kuni 0,5 t aastas, teistest Eesti siseveekogudest veelgi vähem.

Töönduslik püük toimub peamiselt mõrdadega, meres kohati ka põhjaõngedega. Tähtsamad püügihooajad mais-juunis ja augustist oktoobrini. Peamine harrastuspüük piiratud arvu põhjaõngedega. Viimaste söödaks soovitatakse kasutada vaid suuremaid vihmausse ehk ööusse (angerjate lemmiksööta) või väikesi kalu. Tavaline väiksem vihmauss ei sobi, sest seda võtavad peamiselt alamõõdulised angerjad. Harrastuspüük viimasel ajal ametlikel andmeil kokku vaid tonni-paari ümber aastas. Püütakse ainult emaseid, isased kasvavad harva vajaliku suuruseni.

Liha erakordselt maitsev ja väärtuslik, väga kõrge rasvasisaldusega (10-40%) ja kalorsusega (300-400). Töötlemiskaod väikesed, 15-20% angerja üldkaalust.

Taksonoomiast. Perekonnas on 19 angerjaliiki ja 6 alamliiki. Teistest liikidest, esmajoones ameerika angerjast (Anguilla rostrata), keda on leitud ka Euroopast, nt Taani vetest, saab euroopa angerjat kõige kindlamini eristada DNA analüüsi põhjal, muude tunnuste alusel pole määramine niisama kindel. Vahetegemine on hõlpsam klaasangerja staadiumis - euroopa angerjad on klaasangerjatena peaaegu alati pikemad kui 6cm, teised angerjaliigid lühemad. Aidata võib ka selgroolülide loendamine: ameerika angerjal on neid reeglina vähem (102-112, tavaliselt 106-108), euroopa angerjal rohkem (111-119, tavaliselt 114-116). Islandil, kus on nii euroopa kui ka ameerika angerja asurkonnad, on leitud ka nendevahelisi hübriide. 



Allikad:
Wikipedia
E.Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn. 2001


Vaata lisaks:

Angerjas (pärimus)
Angerjapüük Eestis
Angerjad (Anguilla)
Angerjalised (Anguilliformes)