Pühad allikad Rootsis

Rootsis võib kõnelda allikakultusest, mis ulatub vähemalt neoliitikumini umbes 2000-1500 eKr. Tuntud on olnud ohvriallikad, milledesse ohverdati münte ja väärtuslikke esemeid. Neoliitikumi aegsest Alvastra külast, mis kaevati 1909. a välja Dagmosse rabast leiti ohvrikaevust inimluid. Ohvriallikate vett on peetud tervendavaks, allikate äärde võeti ette palverännakuid ka keskajal. Tuntumad allikad olid sageli ka noorte inimeste kogunemispaigaks jaanipäevadel ning muudel pühadel. Nagu mujal Euroopas, nii võttis ka Rootsis katoliiklik kirik osa paganlikke ohvriallikaid üle ja neid hakati nimetama kolmainu-allikateks (trefaldighetskälla). Nendel allikatel usuti olevat suurim mõju kolmainu päeval, mida tähistati seitsmendal päeval pärast nelipühi, mis omakorda toimusid seitse nädalat pärast lihavõtteid. Kolmainu päeva eelõhtu langes alati täiskuule, mis viitab selle päeva eelkrislikule päritolule. Oluliseks peeti, et allikas voolaks põhjasuunas. Põhjasuunda tajuti kurjuse elupaigana ja sealtpoolt voolavates allikatega võis haigusi edasi kanduda. Sageli olid allikad pühendatud mõnele pühakule (püha Erik, püha Olaf), kõige sagedamini pühale Bartholomeusele, keda peeti kolmainu-allikate patrooniks, kuivõrd tema olevat pääsenud allikasse uppumisest. Kõige tervendamaks peeti, kui inimene jõi allikast seitse lonksu vett (mõne allika puhul kolm lonksu). Esines ka kümblemist allikavees.

Allikas: Wikipeedia

November, 2022

Vaata lisaks:

Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
Pühad allikad kreeka mütoloogias
Svinnegarni allikas (püha allikas Rootsis)