Svinnegarni allikas (püha allikas Rootsis)
Svinnegarni allikas, püha allikas Rootsis Uppsala maakonnas Enköpingi vallas Svinnegarni aleviku lähedal. Ei ole selge, kas tegemist on muinasaegse pühapaigana; kirjalikes allikates on aga allikut mainitud palverännupaigana alates 16. sajandist. Svinnegarnis tegutses püha Bartholomeuse gild, mille ülesandeks oli hoolitseda allikale palverännaku teinud rändurite eest. Püha Bartholomeust peeti kõigi kolmainu-allikate kaitsepühakuks ja Svinnegarni külas oli gildil oma seltsimaja.
Seoses reformatsiooniga keelati allika kummardamine 1544. a Rootsi esimese luterliku peapiiskopi Laurentius Petri poolt ära ja võeti maha allika juures seisnud krutsifiks, et see ära põletada. Rahvasuus pajatati, et teel Uppsalasse olevat krutsifiks paari väravaposti vahele kinni jäänud ja keegi saatjaskonnast võttis kirve ning raius ära Kristuse kuju käe – samal hetkel olevat tema käsi halvatud, nii et ta ei saanud seda enam kunagi kasutada. Teises loos lasi Husaby aadliproua Ingeborg allikakaevu kruusaga täita, mis tõi aga kaasa, et kõik töös osalenud talumehed ja härjad, ent ka proua Ingeborgi jäid pimedaks. Pärast kruusa eemaldamist ja mitme missa lugemist said härjad ja töömeheed nägemise tagasi, kuid proua Ingeborg jäi pimedaks surmani.
Usk allika võlujõusse jäi püsima. On kirjeldus, mille põhjal kogunes allikast jooma 1782. a kolmainu-õhtul 4000-6000 inimest, samasugune rahvakogunemine leidis aset 1841. a kolmainu-õhtul. 19. sajandi lõpul komme taandus ja kadus 20. sajandi alguses peaaegu täielikult.
Allikas: Wikipedia
November, 2022