Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
Cenote ehk tsenoot, maiade 'püha kaev', silindri- või kausikujuline karstilehter, mis on osaliselt täidetud mage- või mereveega. Nimetus tuleneb jukateegikeelsest sõnast dzonot, mis tähendab 'püha kaevu'. Tsenootide nime all on sellised veekogud tuntud peamiselt Yucatani poolsaarel, mis eraldab Kariibi merd Mehhiko lahest. Piirkonnas paikneb umbes 3000 tsenooti ja mageveelised tsenoodid olid maiade jaoks väga olulised, kuna piirkonnas ei olnud järvi ega jõgesid. Ka linnad ehitati enamasti tsenootide lähedusse. Tsenootidesse heideti ohvriande (ka kuldesemeid) ja ka inimohvreid vihmajumal Chaacile, eriti põua ajal. Usuti ka, et tsenoodid on väravateks hauatagusesse ellu. Tuntuimaks on Chichen Itza nimelise muinaslinna juures asuv Sagrado tsenoot, mis on 60 m läbimõõduga ja 35 m sügavune – sellest on leitud palju inimeste luustikke; enne ohverdamist pesti inimesed saunas puhtaks, nad kaunistati ehete ja peente kangastega. Inimohvreid võidi heita tsenooti nii elusana kui ka varasemalt hukatuna, ohvrite seas oli palju poisslapsi.
Tsenootideks on hakatud sarnaseid karstimoodustisi nimetama ka mujal maailmas, näiteks Kuubal ja Austraalias.
Pilt: Sagrado tsenoot
Allikas: Wikipedia
November, 2022
Vaata lisaks:
Pühad allikad RootsisPühad allikad kreeka mütoloogias