Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aave Uistin
4. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
5. Ahane
6. Ahvenalised (Perciformes)
7. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Allikajärv (Jäneda, Jäneda mõisa tiigid)
11. Ao paisjärv (Ao veehoidla)
12. Aravuse järv (Sõmeru järv, Tõnsu järv)
13. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
14. Atargatis
15. Auksi järv
16. Beresje umbjärv (Peresi Umbjärv, Perese järv, 1. Võõpsu järv)
17. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
18. Cetus / Ketos (merekoletis Kreeka mütoloogias ja piiblis)
19. Do-it
20. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
21. Eerese järv (Ruskavere Nõmmejärv, Eresi järv)
22. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
23. Eesti järvede tüübid
24. Emma
25. Erastvere järv
26. Eutrofeerumine (eutrofikatsioon)
27. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
28. Eutroofsus (rohketoitelisus)
29. Gorgod (kreeka koletised)
30. Graiad (kreeka mütoloogia)
31. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
32. Hellenurme järv (Hellenurme paisjärv)
33. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
34. Hurmi järv (Külajärv)
35. Härjanurme paisjärv (Härjanurme veskijärv)
36. Hüpereutroofne järv
37. Ilmjärv
38. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
39. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
40. Jaanuse järv (Pikkjärv)
41. Jõgeva Veskijärv (Jõgeva paisjärv)
42. Jõksi järv
43. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
44. Järv
45. Järva-Jaani järv
46. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
47. Kaasjärv
48. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
49. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
50. Kahrila järv
51. Kaiavere järv
52. Kalajärv (Nõmmoja Kalajärv, Kanajärv, Suur Nõmmejärv)
53. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
54. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
55. Kallõtõ järv (Kallete järv)
56. Kalme veskijärv (Kalme paisjärv)
57. Karijärv
58. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
59. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
60. Karula järv (Uue-Võidu järv)
61. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
62. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
63. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
64. Keema järved
65. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
66. Kernu paisjärv (Kernu järv, Kirna järv)
67. Keto (kreeka merejumalanna)
68. Kiidjärv
69. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
70. Kiruvere järv
71. kiviahvenlased (Serranidae)
72. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
73. Koopsi järv (Rõikaoja paisjärv, Koopsi paisjärv, Kulli paisjärv)
74. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
75. Kotka järv (Kotka paisjärv, Kotkaveski paisjärv)
76. Kreeka merejumalad
77. Kubija järv (Kubja järv)
78. Kuningvere järv
79. Kuremaa järv (Kurema järv)
80. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
81. Kurvitse järv
82. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
83. Käravete järv (Käravete paisjärv)
84. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
85. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
86. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
87. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
88. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
89. Linajärv (Nõmmoja Linajärv, Väike Nõmmejärv)
90. Linajärv (Viitna Linajärv)
91. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
92. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
93. Lossijärv (Arbavere)
94. Lubjaahujärv (Lubjajärv, Kooraste Lubjaahju järv)
95. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
96. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
97. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
98. Lüübnitsa Umbjärv (Lüügnitse Umbjärv, Võõpsu teine järv)
99. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
100. Maru järv (Suur Marujärv, Marojärv)
101. Matsi järv (Matsijärv, Kavandi Suurjärv, Kõvandu Suurjärv, Kavandu Suurjärv, Kapajärv, Käpa järv)
102. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
103. Muike järv (Muike paisjärv, Oruveski 3. paisjärv)
104. Murati järv
105. Muti järv (Suur Mutijärv)
106. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
107. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
108. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
109. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
110. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
111. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
112. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
113. Nammu (sumeri loomisjumalanna)
114. Nauska järv
115. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
116. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
117. Nüpli järv
118. Orava järv (Orava Mõisajärv)
119. Pangodi järv
120. Parkali paisjärv
121. Peenjärv
122. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
123. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
124. Phorkys (vanakreeka merejumal)
125. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
126. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
127. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
128. Pilkuse järv
129. Poka järv
130. Pontos (kreeka merejumal)
131. Puiga järv (Pulga järv)
132. Purgatsi järv
133. Päide paisjärv
134. Päidla järvestik
135. Päidla Kõverjärv
136. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
137. Pöögle paisjärv
138. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
139. Püssi paisjärv
140. Raigastvere järv
141. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)
142. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
143. Rebäsejärv (Karula Rebasejärv, Rebasemõisa järv)
144. Restu-Madissõ järv (Visela järv, Visula kaksikjärv, Luiga järv, Punde paisjärv, Restu paisjärv)
145. Roiu järv (Roiu paisjärv)
146. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
147. Rooni järv
148. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
149. Rõuge järvestik
150. Rõõsa järv
151. Räbi järv (Räbijärv)
152. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
153. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
154. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
155. Saarjärv (Misso Saarjärv)
156. Saeveski järv (Vihula Saeveski järv, Vihula veskijärv, Saeveski paisjärv)
157. Savijärv (Karula Savijärv)
158. Seketoa (kalajumal Polüneesias Tonga saarestikus)
159. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
160. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
161. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
162. Soodla veehoidla
163. Suur Saarjärv
164. Suuremõisa laht
165. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
166. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
167. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
168. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
169. Tamula järv (Tamla järv)
170. Tobiased (Ammodytes)
171. Tollari järv (Käärikjärv)
172. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
173. tuulekala (pärimus)
174. Tõugjärv (Küünjärv)
175. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
176. Uhtjärv (Uhtijärv)
177. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
178. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
179. Vagula järv
180. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
181. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
182. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
183. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
184. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
185. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
186. Vasula järv (Salatsi järv)
187. Veisjärv (Veisejärv)
188. Venelaht
189. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
190. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
191. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
192. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
193. Viljandi järv
194. Vissi järv (Viritjärv)
195. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
196. Võistre järv (Võistvere järv)
197. väike tobias (nigli, väiketobias)
198. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
199. Väike-Nõuni järv
200. Väiku-Palkna järv (Väike Palkna)
201. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
202. Väinjärv (Veinjärv)
203. Ähijärv (Ahijärv)
204. Änni järv (Ännijärv, Annijärv)

Õisu järv

Õisu järv

Viljandimaal, Halliste vallas, Ereste, Kaarli ja Mõõnaste külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Järve läbib Kõpu jõgi. Järve suubuvad Raadi oja ja Vidva oja

Pindala 193,7 ha, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 4,3 m, pikkus 2250 m, laius 1220 m, kaldajoone pikkus 6985 m

Valgala pindala 199 km2, veevahetus 10 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:

 

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6452732  58°12'22" N 
589378  25°31'13" E 

 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

 

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline, rohketoiteline

Registri kood VEE2089700

Loode-kagu suunas piklik järv Viljandi maakonnas, Õisu asundusest vähem kui 1 km lääne pool, Sakala kõrgustikku liigestavas madalas loode-kagusuunalises Rimmu ürgorus. Järve absoluutne kõrgus on 45,5 m, pindala 193,4 ha, sügavus 4,3 m (keskmine sügavus 2,8 m). Kõige sügavam on järv keskosast pisut põhjakirde pool.

Järve ümbritsevad soised niidud, kaugemal ka metsad, loode pool väheses ulatuses raba. Ürgoru veerge katab punakaspruun savikas moreen, millel kujunenud viljakad kamarleetmuldadega alad on põllustatud. Järve kaldad on madalad, turbased, lõuna pool ääristatud õõtsikuga. Põhja katab enam kui 2 m paksune mudakiht, ainult kirdes leidub kõva liivast põhja.

Järv on tugeva läbivooluga. Siia toovad vett Vidva (Õisu) jõgi, Saviaru (Piiri) jõgi, Eresti (Kaarli) oja ning hulk kraave. Loodenurgast lähtuv Rimmi (Kõpu) jõgi suubub Raudna jõkke. Järve vesi on pruunikasrohelise värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,3-2,5 m), hästi segunev ja soojenev. Tänu tugevale läbivoolule on järv läbi aasta hapnikurikas.

Taimestik koosnes 1952. a. 15 liigist ja kattis veerandi järvest. Järvest on leitud haruldast subarktilist relikti - niitjat penikeelt. Kaldavöötme põhjas kasvab suurel hulgal väga haruldast reliktset koloniaalset rohevetikat - järvepalli. Fütoplanktonit on rohkesti. Ka zooplanktonit on palju, põhjaloomastikku aga vähe. Viimasesse kuulus 1952. a. haruldane relikt-kirpvähk ehk neljaogane pallaasea, mille praegune esinemine järves on küsitav.

Õisu on ümbruskonna parim kalajärv. Kalastikus on esikohal latikas, järgnevad särg, koha, haug; leidub viidikat ja angerjat, arvatavasti ka roosärge, linaskit, nurgu ja lutsu. Varem on olnud Õisu järv vähirikas, 1952. a. oli vähki eriti rohkesti sissevoolavas Vidva ojas. Vähikatk ja piimatööstuse heitveed on siinse vähistiku hävitanud.

1861. a. pesitses järvel Eestis üliharuldane punakael-pütt. Praegu on tavaliseks haudelinnuks tuttpütt; esinevad sinikaelpart ja tuttvart, kõrkja-roolind, tsiitsitaja, rästas-roolind. Toitekülalisena võib näha hallhaigrut.

 

 

Õisu järv etendab meie folklooris võrdlemisi tähtsat osa. On muistendeid Õisu järve rändamisest, mõisa vajumisest järve põhja, Vanapagana silla ehitamisest üle järve jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

 

Õisu järve tekkemuistend

Muiste ei ole Õisus järve olnud, vaid alles hiljem Tallinnamaalt Oisu mõisast toodud.
Ühel päeval tuli põhja poolt suur must pilv kui kott, mis kõik Oisu järve vee enda sisse võttis. Pilve ees jooksnud suur must härg vihaselt möirates ja pilve sees üleval lendas üks vanamees, kes ühtelugu suure tuhinaga hüüdis: "Järi Õissu! Järi Kariste!"
Kui härg sinna kohta saanud, kus praegu Loodi kõrts seisab, viskas ta vihaselt oma sarve maa sisse ja kaapis korra jalaga. Sinna jäi kaks suurt ja sügavat auku, mida iga Viljandi poolt tulija Loodi kõrtsi ees paremat kätt tee kõrval praegu näha võib.
Kui pilv sinna paika jõudis, kus Õisu mõis ja järv seisab, olid inimesed parajasti heina tegemas. Kui nad nägid, et suur must pilv tuleb, püüdsid veel rutuga oma heina kokku panna. Sai pilv nende pea kohta, sadas sealt maha esmalt suur puupeaga nuga, pärast müdinal ja madinal kõiksuguseid kalu ja viimaks vihma kui oavarrest.
Heinalised põgenesid ruttu alt ära. Üks noorik, kes oma helmed heinasao peale oli jätnud, tahtis neid veel ära võtta, aga juba hilja: äkitsi langesid vetevood tema peale ja matsid enda alla.
Sestsaadik on Õisu järves näkk, kes iga aasta ühe inimese hinge pärib. Ka praegu upub Õisu järve enamasti iga aasta üks inimene. - Nõnda on järv Õissu saanud.
Nõndasama on järv Karistesse tulnud, muudkui et sinna keegi alla ei jäänud ja siis seal sees ka näkki ei ole.
/J. M. Eisen. Esivanemate varandus. Sinisukk, 2000/

Ahven, haug, koha, latikas, angerjas, viidikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

J. M. Eisen. Esivanemate varandus. Sinisukk, 2000

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
Pärimus: Õisu järv