Kalapeedia Otsing Kaastöö

 
Endla järv paikneb Kärdest 4 km lääne pool; abs. kõrgus 75 m, pindala 287 ha, lisaks 43 ha mineraalmaa saari ja 122 ha õõtsikut. Järve keskmine sügavus on 1,6 m, suurim - 2,4 m. Järve põhjasettes on liivsavi ja saviliiv, sellel 1,4 m paksune sapropeeli kiht.  Kunagi voolasid Endla järve veed Nava jõe kaudu Põltsamaa jõkke. Tänapäeval suubub järve kirdest Mustjõgi, lõunast - Endlaküla peakraav ja kagust - Kärde kanal. Väljavooluks on Uuskanal ehk Räägu kanal, mis suubub Sinijärve ja sealt Põltsamaa jõkke.  Räägu kanali laskis maade kuivendamise eesmärgil kaevata 1872. a. Kärde mõisnik. Teistkordselt süvendati kanalit 1949-1950. a. 1 m võrra, mistõttu järve veetase langes 0,8 m ja kaldaga liitusid 5 saart. 1998. a. ehitati kanalile pais, mis osaliselt taastas järve. Järve veetase on püsinud 75 m kõrgusel merepinnast. Harukordadel väga kõrge suurvee ajal voolab Endla järve vesi mööda Nava jõge välja, ujutades üle laialdased kaldaalad. Vesi vahetub järves 31 korda aastas, mis näitab suurt läbivoolu. Juta kivi juures on allikaid, mis toituvad Pandivere kõrgustikul infiltreerunud veest. Pruunikaskollane vesi on aluseline (pH 8,0-8,6), sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid. 
Järves on taimeharuldusi nagu punakas penikeel ja laialehine vesiriis. Järv on kalarikas. Siinne haudelinnustik on liigirikas.

 
Muistendi järgi on Endla järve tekkepõhjuseks uppunud Endlit leinava Juta pisarad.
Pedjalt 6,5 km loodes paiknev Männikjärv (abs. kõrgus 77 m, pindala 18 ha, sügavus kuni 3 m) on umbjärv, kus põhilise vee annavad põhjakaldal paiknevad allikad. Järve põhja katab paarimeetrine mudakiht. Järve looduslikke veetaseme kõikumisi uuris P.W. Thomson.
Männikjärv olevat olnud Kalevipoja kaevuks.

 
Sinijärv kuivas Uuskanali ehk Räägu kanali süvendamisega 1950. a. Järve taaspaisutamine toimus 1968. a.

Huvitav on Endla järvest 2 km kirdes asuv Tulijärv (pindala 1,9 ha), mille teket kohalik elanikkond seob raba põlemisega - tekkinud augu on aegade jooksul täitnud vesi.

 
Rabades on veel palju väikesi järvi (nagu Kaasikjärv), samuti laukaid: Kaurijärv, Jämedasarve järv, Pätsulaugas.
Järvestiku piirkonda on rajatud järgmised matkarajad: Ümber Männikjärve, Kärde-Endla järv - Männikjärve raba - Tooma.

Endla järvestik asub Endla looduskaitsealal ning liikumine selles piirkonnas on piiratud.  Täpsema teabe leiab huviline Endla looduskaitseala koduleheküljelt: http://www.keskkonnaamet.ee/endla/

Endla järvestik paikneb Jõgeva maakonnas Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti tasandiku ja Vooremaa vahelises nõos asuvas ulatuslikus Endla soostikus. Nagu näitavad K. Veberi uurimised, oli jääaja lõpul Endla soostiku kohal Kolmanda Põltsamaa jääpaisjärvega ühenduses olnud Endla jääpaisjärv, mis jääserva taandudes kiiresti kahanes ja asendus Suur-Endla järvega. Viimane ulatus praegusest Endla järvest kaugele loodesse, kirdesse ja kagusse, olles pindalalt tublisti üle 3000 ha. Selle järve suurt ulatust näitavad Endla soostikus olevad järvesetted, mis katavad 3480 ha suurust maa-ala kuni 4,7 m paksuselt.
Praegune Endla järv ja teised Endla soostikus olevad väiksemad järved – Männikjärv, Kõrtsijärv, Väike Linajärv, Kaasikjärv, Sinilaugas ja Tulijärv – on Suur-Endla jäänukjärved. Ainult Linajärved ei ole kuulunud Suur-Endlasse ning nähtavasti ka mitte Sinijärv. Praegused rabajärved (peale Sinilauka) – Endla Suurlaugas, Jämedasaare järv, Kaurijärv jt. – on hilisema tekkega. 

Endla järvestik kuulub Vahe-Eesti huumustoiteliste järvede valdkonda. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://loodus.keskkonnainfo.ee