Endla järv

Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kärde ning Tooma küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6526456	58°51'31" N
Y	626748	26°11'48" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Veepeegli pindala 282,1 ha, saarte pindala 38,5 ha, pindala kokku 320,6 ha, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 2,4 m, pikkus 2 000 m, laius 1 600 m

Valgala pindala 433 km², veevahetus 31 korda aastas

Kõrgus merepinnast umbes 75 m. Järve suubub Mustjõgi, välja voolab kanal (nn Uusjõe kanal) Põltsamaa jõkke.

Järves on saari, mille arvu suhtes ei olda ühte meelt, sest saarte arv on olnud muutuv.

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2052800

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse:

"Kärdest (kus asub meie soouurimise keskuse - Tooma katsebaasi peahoone) 4 km lääne pool helendab keset soostikku muistenditest kuulsaks saanud Endla järv. Järve absoluutne kõrgus on umbes 75 m, teda piiravad põhja poolt Linnusaare raba, läänest Endla raba, idast kaasikualune raba, mujal aga madal- ja siirdesood. Ainult kirde pool on kallas kõvem, sealt ulatub järve võsaga kaetud poolsaar, millel on mütoloogiast tuntuks saanud Juta kivi (läbimõõt 2 m). Samast poolsaarest idas asub ilusa puisniiduga kaetud mineraalmaasaar.
Endla järve asend ja suurus on alatasa muutunud. Alates subtantlisest perioodist on järv pealetungivate rabade mõjul lõuna ja ida suunas mõnevõrra laienenud - lainete pealetungimisest maismaale räägivad kalda ääres säilinud kännud. Järve veetaset on kahel korral alandatud. Esmakordselt tegi seda mõisnik 1872. a., lastes kaevata Räägu ehk Uuskanali (Uusjõe) ja madaldades järve taset mõnikümmend sentimeetrit. Teistkordselt alandati veepinda soouurijate eestvõttel 1949-50 a., milleks Uusjõge süvendati 1 m võrra. Selle tagajärjed olid madalaveelisele ja saarterikkale Endla järvele hukatuslikud. Järve veetase langes 0,8 meetrit, veepeegel aga kahanes 415 hektarilt 180 hektarile, sügavus kahanes 3,1 meetrilt 2,4 meetrini (kõige sügavam koht on järve põhjaosas). Kadusid viis saart, mis liitusid kaldaga. Täiesti kuivaks jäi Endlast läänes paiknenud ligi 50 ha suurune Sinijärv. Alles 60-ndate aastate lõpul sulges rühm loodusesõpru ja kalamehi osaliselt väljavoolu Endlast ning vesi järves hakkas jälle tõusma. Uuesti tungis vesi ka Sinijärve.
Endla järve kaldad on mudased ja turbased, ainult Juta kivi juures on veidi liivast ja kruusast kallast. Järve põhjasetteks on liivsavi või saviliiv ja selle kuni 2,5 m paksune sapropeelikiht – viimasel lasub 1,4 m turbamuda. Kohati on muda all kuni 3 m paksune järvelubjakiht, mis paljandub järve põhjakaldal. Tuultest aetuna ujub järvel väikesi saari.
Endla on läbivoolujärv, millesse suubuvad kirdest Tulijärvest tulev Mustjõgi, lõunast Endlaküla peakraav, kagust Kärde kanal ja mitmed väiksemad kraavid. Juta kivi juures on paar allikat. Väljavooluks on Uuskanal, mis viib Põltsamaa jõkke.
Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ning on hapnikurikas – olulist hapnikuvaegust pole talvelgi. Pruunikaskollane vesi on vähe läbipaistev (0,7-0,9 m).

Haruldastest taimedest esineb siin laialehine vesiriis ja punakas penikeel. Taimhõljumit on väga palju, loomhõljumit ja põhjaloomastikku vähe.

Kaladest on järves särge, ahvenat, haugi ja linaskit, kuid ka säinast, kokre, kiiska, lutsu ja viidikat.

Liigirikas on ka järve haudelinnustik. Siin pesitsevad kalakajakas, jõgitiir, sinikael-, piil-, räga- ja luitsnokk-part ning tuttvart, ka järvekaur, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja. Siin on peatunud külmnokk-luiki, raba-hõbekajakad, sulgivad viupardid, punapea-vardid, sõtkad ja jääkosklad.
Teede puudumise tõttu on järv raskesti ligipääsetav. Sellegipärast on Endla kaldad olnud juba kaugel kiviajal inimestele tuntud, kes on siia maha jätnud võrgukive, kivitalva ja kaabitsad, mis leiti 1955 a.
Muistendi järgi on Endla tekkepõhjuseks uppunud Endlit leinava Juta pisarad."

Katrin Möllits. Endla ja ta sõsarsaared:

"Endla järv on nime poolest rahva hulgas kindlasti tuntuim teiste niisama suurte veekogude seas, küllap tänu Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjatöödele, mis möödunud sajandi rahvusromantilisel ajal kogu Eestis levisid ja koolilugemikes kajastusid. Seisab ju "Kalevipoja" esimesel leheküljel:

Tule sa, laulik-targa tütar!
Jõua Endla järve´esta!
Pikalt ju hõbedases peeglis
Siidihiukseid silitasid.

Faehlmanni muistendi järgi olevat kosjateelt pettununa tagasi pöördunud Vanemuine leidnud Endla järve äärest rohust lapsukese, kellest saanud tema kasutütar Juta... Kena oleks veel praegugi uskuda, et Juta järvele saabuvatele ja siit lahkuvatele rändlinnuparvedele koha kätte juhatab ning kõiki linde ja kalu kaitseb. Järve kaldal on tänini kivi, millel istudes ja kallimat Endlit leinates järv valmis nutetud. Juta pisarate loo kõrval teatakse veel muistendit Konnajärve rändamisest Endla sohu ja järves elavast näkist, kes valge hobuse kujul kaldale ilmub.

Vähe tuntud ja unustuse hõlma on vajunud Kärde mäe möldrimajas sündinud luuletaja ja rahvaluulekoguja K. W. Rosenstrauchi (1878–1919) luulelood Endla järve kohta. Tema luulekogus "Põhjalilled" on kolmekümnel leheküljel "Laulud Endlale", mille aluseks kohaliku rahva suust kuuldu. Järves elavat kuldkammi ja kuldkandlega näkineiu, kes oma kauni lauluga meelitab jaaniööl Salu alla Ukukivile noormehi.

Kuigi Juta ehk Uku kivi – kaheks osaks purunenud rändrahn – küünib vaevalt poole meetrini maapinnast, on tema asukoht valdavalt soostunud kallastega järve ääres ammustest aegadest teada. Kivi lesib järve idakaldalt vette ulatuval poolsaarel, ainult sealt leiab liivast ja kivist põhja. 300 meetrit kirde pool on teine, Saluks kutsutav mineraalmaasaar soos. Lembit Jaanitsa leid 1955. aastal – kivitalb, kaabitsad ja võrgukivid – kinnitavad paiga tuntust juba kiviaja kalurite seas.

Ehk oli siin koht, kus muistsed eestlased vihasele piksejumalale Ukule lepituseks ohvreid tõid? Kivi asukoht otse veepiiril keset raskesti läbitavaid rabasid kalarikka järve ääres sobis selleks hästi. Ühe kivitüki külg on kui välgust siledaks löödud.

Kärde ja Tooma küla vahelt Rebassaare lähedalt leidsid teetöölised 1959. aastal pakktee. Võib-olla oli mujalgi rabades salateid, mida mööda teadjad hädaohu korral kiiresti järve äärde jõudsid ja sealt paadiga veelgi kaugemale. Aasta-aastalt kõrgemaks kasvav turbakiht varjab saladusi.

Vähe tuntud legend räägib Kärde hiietarga tütrest Jutast, kes põgenenud ristirüütlite maaletuleku ajal teda kimbutava munga eest salateed mööda Endla järve äärde. Tagaajaja noolest surmavalt haavatuna langenud Juta kivilt vette. Taara saatnud taevast tulekera, mis kärgatusega kivi lõhestanud ja munga hundiks moondanud. Taara käsul pidavat sureva Juta kaebehääl kostma järeltulevatele põlvedele selgetel kuupaistelistel augustiöödel. Veel meie sajandil olevat seda kuuldud. Nüüd ulatub järve vesi harva kivini. Ehk sellepärast ei kosta enam salapäraseid karjeid."

Loe veel: Katrin Möllits. Endla ja ta sõsarsaared, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9710/jarved.html

Kalastada on võimalik ainult paadist. Endla järve (ja ka Sinijärve) sihtkaitsevööndisse minekuks on vaja looduskaitseala luba.

1.aprillist 30.juunini ei ole kalameestel ja paadimatkajatel Endla järvel ja Sinijärvel viibimine lubatud.

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_j%C3%A4rv

Katrin Möllits. Endla ja ta sõsarsaared, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9710/jarved.html

Linaskipüügist: Nirvaana Endla järvel. Saarmas, http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,21,15

Vaata lisaks:

Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
Endla järvestik
Sinijärv (Endla Sinijärv)