Endla looduskaitseala
Endla looduskaitseala, kaitseala Pandivere kõrgustiku lõunaosas, suurus on 10 161 ha.
Piirkonda hakati kaitse alla võtma 1980. aastal, kui loodi Norra allikate ja Endla soo kaitseala, millest 1981. aastast moodustati Endla-Oostriku sookaitseala. 1985. aastal loodi sookaitseala ja Tooma Soojaama baasil Endla riiklik looduskaitseala iseloomulike sooalade ja Pandivere kõrgustiku karstiallikate kaitsmiseks. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja, samuti Natura 2000 võrgustikku.
Kaitseala läbib teljena Põltsamaa jõe keskosa. Endla nime kannavad nii soostik tervikuna, üks raba kui ka järv. Ulatuslikust Endla soostikust on kaitse all 8 raba koos neid ümbritsevate madal- ja siirdesoodega (Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba). Rabasid eraldavad üksteisest 5 jõge, 6 järve, metsad ja soosaared. Kaitsealal on üle 30 veerohke allika, mida kutsutakse Norra-Oostriku allikateks. Turbakihi paksus võib rabades ulatuda 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on leitud umbes 450. Kaitsealuseid liike on üle 130.
Kaitseala jaguneb 1 reservaadiks, 19 sihtkaitsevööndiks ja 8 piiranguvööndiks. Lisaks majandustegevuse piirangutele on mitmes kohas ka ajalised liikumispiirangud, seda eelkõige lindude pesitsusrahu eesmärgil.
Tooma külas asub Endla looduskeskus. Kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.
Kaitseala idaosas on 3 matkarada, lõkke- ja telkimiskohad.
Jaanuar 2018Vaata lisaks:
Endla järvestikEndla järv