Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Tursapüük

Tursapüük. Turska püütakse traalnoodaga, põhjavõrguga, ridaõngega ja ka käsiõngega (raske tirguga).

Poole sajandi eest oli tursk püütavuselt-söödavuselt maailmas teisel kohal (esimene oli heeringas), kuid on nüüd varude kahanemise ja püügipiirangute tõttu kaugele tahapoole kukkunud (ligi 4 miljonilt tonnilt 1960-ndatel alla 1 miljoni tonni 2000-ndatel ja tõusnud taas 1,2-1,4 miljoni tonnini 2010-ndatel). Tursast peetakse lugu Põhjamaades, Läänemere äärde jäävates riikides, samuti Hispaanias, Portugalis, Inglismaal, aga ka Lääne-Indias. Oluliseks püügikalaks oli tursk ka Põhja-Ameerikas New Englandi piirkonnas, kuni sealsed tursavarud ülepüügi tõttu 1990-ndatel katastroofiliselt kokku kukkusid.


Tursa tegid maailmale juba enam kui 1000 aasta eest tuntuks viikingid, kes võtsid oma reisidele kuivatatud turska kaasa nii proviandina kui ka kauplemiseks – sestsaadik on tursk olnud Norra ekspordiartikliks läbi kogu ajaloo. Et norralased ja islandlased turska rohkelt püüdsid ja püüavad, on tursa leviala tõttu ootuspärane, ent väga oluline roll olnud ka Pürenee poolsaarel elavatel baskidel: väidetavalt leidsid nad Newfoundlandi Suurmadala ja sellel viibivad tursaparved ammu enne seda kui Kolumbus Ameerika vetesse jõudis. Nad õppisid saaki otse merel soolama ja ka tulevase Kanada rannikul kuivatama, ent nad suutsid oma head kalapaika ka saladuses hoida, kuni inglased selle Ameerika asustamise käigus 16. saj omakorda avastasid.


Eestis püüti kuni 20. sajandini turska vähe: teda põlati soomuste puudumise tõttu ja peeti ka haigusi tekitavaks kalaks. Teda püüti esmajoones suvekuudel, varasemal ajal peamiselt ridaõngedega. Teda sattus ka mõrdadesse ja võrkudesse. Läänemere tursa populatsioonile on iseloomulik suur arvukuse kõikumine: teda võib aastakümneid olla Eesti vetes üsna napilt, siis aga mõne aasta vältel väga palju. Plahvatuslikult arvuka esinemise aastatel oli 20. saj algupoolel tursk kalameestele pigem nuhtluseks kui õnnistuseks: tema hind oli umbes 5 korda odavam kui räimel, rahvas teda aga söögiks peaaegu ei kasutanud, ka lõhkusid rohked tursad kalurite räimevõrke. Seetõttu hakati Eestis 1930-ndatel tursasöömist jõuliselt propageerima (Eestvedajateks E. Pettai ja A. Endi). Suhtumine tursasse hakkas muutuma II maailmasõja ajal, mil tursa tarbimine aitas raskeid toiduolusid leevendada, tavapäraseks toiduks sai tursk aga alles nõukogude ajal – külmutatud tursk oli väheseid toiduaineid mida oli pooltühjades toidupoodides peaaegu alati.

Läänemere tursa populatsiooni kõikuvust iseloomustab nt see, et kui 1971 püüti Eestis vaid 11 t trska, siis 1878 püüti 1859, 4 t.

Huvikalastajatele on tursk olnud Eestis hinnatud püügikalaks tema massilise arvukuse perioodidel (viimati 1980-ndate algus). Talvisel ajal püütakse teda merejäält sügavamatest paikadest suhteliselt suurte ja raskete tirkudega, jäävabast veest tonkadega. Madala arvukuse ajal sihipäraselt tursapüügil ei käida, kuid vahetevahel saadakse üksikuid turskasid kaaskalana nt lestapüügil. Alates 1990-ndate lõpuaastatest hakkasid Eesti huvikalastajad käima tursapüügil Põhja-Norra vetes, kus seda püütakse paadist suurte tirkudega nö “rippu” 30-150 m sügavuselt.

Vaata lisaks:

Tursasõjad
Tursk eestlaste suus
Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
Atlandi tursk (Gadus morhua)