Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Tursapüük

Tursapüük. Turska püütakse traalnoodaga, põhjavõrguga, ridaõngega ja ka käsiõngega (raske tirguga).

Poole sajandi eest oli tursk püütavuselt-söödavuselt maailmas teisel kohal (esimene oli heeringas), kuid on nüüd varude kahanemise ja püügipiirangute tõttu kaugele tahapoole kukkunud (ligi 4 miljonilt tonnilt 1960-ndatel alla 1 miljoni tonni 2000-ndatel ja tõusnud taas 1,2-1,4 miljoni tonnini 2010-ndatel). Tursast peetakse lugu Põhjamaades, Läänemere äärde jäävates riikides, samuti Hispaanias, Portugalis, Inglismaal, aga ka Lääne-Indias. Oluliseks püügikalaks oli tursk ka Põhja-Ameerikas New Englandi piirkonnas, kuni sealsed tursavarud ülepüügi tõttu 1990-ndatel katastroofiliselt kokku kukkusid.


Tursa tegid maailmale juba enam kui 1000 aasta eest tuntuks viikingid, kes võtsid oma reisidele kuivatatud turska kaasa nii proviandina kui ka kauplemiseks – sestsaadik on tursk olnud Norra ekspordiartikliks läbi kogu ajaloo. Et norralased ja islandlased turska rohkelt püüdsid ja püüavad, on tursa leviala tõttu ootuspärane, ent väga oluline roll olnud ka Pürenee poolsaarel elavatel baskidel: väidetavalt leidsid nad Newfoundlandi Suurmadala ja sellel viibivad tursaparved ammu enne seda kui Kolumbus Ameerika vetesse jõudis. Nad õppisid saaki otse merel soolama ja ka tulevase Kanada rannikul kuivatama, ent nad suutsid oma head kalapaika ka saladuses hoida, kuni inglased selle Ameerika asustamise käigus 16. saj omakorda avastasid.


Eestis püüti kuni 20. sajandini turska vähe: teda põlati soomuste puudumise tõttu ja peeti ka haigusi tekitavaks kalaks. Teda püüti esmajoones suvekuudel, varasemal ajal peamiselt ridaõngedega. Teda sattus ka mõrdadesse ja võrkudesse. Läänemere tursa populatsioonile on iseloomulik suur arvukuse kõikumine: teda võib aastakümneid olla Eesti vetes üsna napilt, siis aga mõne aasta vältel väga palju. Plahvatuslikult arvuka esinemise aastatel oli 20. saj algupoolel tursk kalameestele pigem nuhtluseks kui õnnistuseks: tema hind oli umbes 5 korda odavam kui räimel, rahvas teda aga söögiks peaaegu ei kasutanud, ka lõhkusid rohked tursad kalurite räimevõrke. Seetõttu hakati Eestis 1930-ndatel tursasöömist jõuliselt propageerima (Eestvedajateks E. Pettai ja A. Endi). Suhtumine tursasse hakkas muutuma II maailmasõja ajal, mil tursa tarbimine aitas raskeid toiduolusid leevendada, tavapäraseks toiduks sai tursk aga alles nõukogude ajal – külmutatud tursk oli väheseid toiduaineid mida oli pooltühjades toidupoodides peaaegu alati.

Läänemere tursa populatsiooni kõikuvust iseloomustab nt see, et kui 1971 püüti Eestis vaid 11 t trska, siis 1878 püüti 1859, 4 t.

Huvikalastajatele on tursk olnud Eestis hinnatud püügikalaks tema massilise arvukuse perioodidel (viimati 1980-ndate algus). Talvisel ajal püütakse teda merejäält sügavamatest paikadest suhteliselt suurte ja raskete tirkudega, jäävabast veest tonkadega. Madala arvukuse ajal sihipäraselt tursapüügil ei käida, kuid vahetevahel saadakse üksikuid turskasid kaaskalana nt lestapüügil. Alates 1990-ndate lõpuaastatest hakkasid Eesti huvikalastajad käima tursapüügil Põhja-Norra vetes, kus seda püütakse paadist suurte tirkudega nö “rippu” 30-150 m sügavuselt.

Vaata lisaks:

Tursasõjad
Tursk eestlaste suus
Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
Atlandi tursk (Gadus morhua)