Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Tursk eestlaste suus

Tursk eestlaste suus. Eestlastele on tursk olnud ka turss või turtsmere hulgus ja suure mere põrsas. Turska on võõristatud ja peljatud, samas ka püütud ja söödud. Teda ei peetud just kauniks kalaks: „suur pea, kõhn keha, tursunud kurgualune, pungis silmad, sarved peas, habe lõua all, alati suu lahti1

Turska seostati vanakuradi ja surmaga — tursad olla söönud vanakuradi rasva ja sellepärast ongi nende silmad pungis ja jalad paistes. “Tursa pää on sellepärast suur, et ta söönd vanakuradi, mille suur Tõll uputand merre”.

Kõva tursasaagi puhul üteldi, et jälle on tulemas maailmasõda (Valjala); Pärnumaal ja Hiiumaal visati võrkusattunud tursad merre tagasi, kuna nende söömisest kardeti haigust tulevat. Pelgliku suhtumise põhjuseks võis olla seegi, et Läänemere turskade hulgas on esinenud massiliselt õõva tekitavaid värdkalu – kokkusurutud selgrooga ja kurtunud juppturskasid või üheainsa silmaga kalu.

Hästi püüdvat tursaõnge ei tulnud teha lihtsalt metallist, vaid nt Saaremaal tehti see hõbehelmest, surnuristi naelast või lausa surnuluust; tursaõngi tuli paremaks kalaõnneks suitsutada surnuaialt toodud ja värskelt haualt võetud mullaga (Mustjala).

1930-ndatel hakati ajalehtedes-ajakirjades kaluritele õpetama püütud turskade õiget käsitlemist, ka kuivatamist ja soolamist, et kalu saaks eksportida, perenaisi meelitati aga erinevaid tursaroogasid valmistama. Ometi jäi tursk jätkuvalt alahinnatud kalaliigiks, nt 01. 08. 1939 oli Tallinnas tursakilo turuhinnaks 3-5 senti, räimekilo hinnaks aga 25-35 senti. Tursakoorma turule toomine ei tasunud ennast ära ja paremal juhul läksid tursad seasöögiks või põlluväetiseks, halvemal juhul roiskusid niisama – tursaküllus polnud kaluritele õnnistuseks, vaid õnnetuseks.

Tursaparved takistavad räimepüüki Vilsandi ümbruses, sest nad rüüstavad nii hulgaliselt merre asetatud räimevõrke, et kalurid kardavad võrke merre viia.” ( “Eesti kalandus” nr 10/1939)

Tursasöömine sai eestlastele omaseks alles nõukogude ajal, kui tühjavõitu toidulette hakati täitma maailmameredelt traalitud kaladega. Kauplustesse saabusid tursad (ka hõbeheigid jt kalad) suurteks brikettideks kokkukülmutatutena, mille küljest kalu ükshaaval lahti murti või raiuti kaalu järgi suure lihunikukirvega. Selline tursk oli 3-4 korda odavam sea- või loomalihast ja teda oli saada peaaegu pidevalt. Tursk oli tavaline ka sööklate ja restoranide menüüdes. Olude sunnil söödi turska päris palju, kuid suhtumine temasse oli ikkagi halvustav, teda peeti odavaks ja hädapäraseks toiduks, millega tuleb leppida parema puudumisel.

Müügil oli ka värsket turska – Eesti kalurite poolt püüti 80-ndate alguses teda meie vetest aastas üle 20 000 tonni, kuid tursalaine hääbus peagi ning seejärel on turska olnud meie vetes napilt. Võrdluseks olgu toodud, et kui kogu Läänemerest püüti 1984. aastal umbes 500 000 tonni turska, siis kaheksa aastat hiljem, 1992. aastal ligi seitse korda vähem ehk 73 000 tonni

Nüüdseks on tursast saanud vääriskala, kes maksab umbes samapalju kui vikerforelli, nuumlõhe või koha.

1Pärimustsitaadid Mall Hiiemäe artiklist “Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis”. (http://www.folklore.ee/tagused/nr13/kala.htm)

Allikas: Koržetsi Suur Kalaraamat. Tallinn, 2016

Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Tursamaks
Tursk toiduna
Tursa nimed
Tursapüük
Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
Atlandi tursk (Gadus morhua)