Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Atlandi tursk (Gadus morhua)

Atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua), liik tursaliste(Gadidae) sugukonna turskade (Gadus) perekonnast. Inglise atlantic cod, cod, codling, bacalao; saksa Dorsch, Cod, Kabeljau; prantsuse morue de l’Atlantique; hispaania bacalao del Atlántico; portugali bacalhau-do-atlântico; itaalia merluzzo nordico, baccalà; islandi atlantshafsþorskur; rootsi torsk; hollandi kabeljauw; läti menca; leedu mence; poola dorsz atlantycki; saami tararunuk, vuotnaguolli; innuktiidi ogac, ovak, uugak, saraudlik jm; soome tursk; vene треска атлантическая. 




Põhja-Atlandis ja Põhja-Jäämeres: läänes Hatterase neemest Gröönimaani, sh Labradori meres; idas Biscaia lahest kuni Barentsi mere ja Svalbardini, sh Läänemeres, Põhjameres, Hebriidi meres, Islandi ümbruses. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, kuni 600 m sügavusel, sageli 100-200 m. Rannavööndis ja mandrilava kohal, avamerel harva. Pikkus kuni 200 cm (tavapärane kuni 100 cm), mass kuni 96 kg. Kalasaakides domineerivad 40-80 cm pikkused isendid. 3 seljauime, 2 anaaluime, suur pea, alalõua all lihav poise. Värvus seljal oliivrohelisest ruugeni väikeste pruunide täppidega, kõht valge. Turskade ränded on seotud Atlandi hoovustega ja nad jagunevad karjadeks kudemisalade järgi, Euroopa olulisemad karjad on Norra Barentsimere kari ja Islandi kari. Loode-Atlandi Gröönimaa ümbruse ja Newfoundlandi karjad on kunagise ülepüügi tõttu jätkuvalt ohustatud seisundis.

Eristatakse ka kahte alamliiki: atlandi tursk (Gadus morhua morhua) ja läänemere tursk (Gadus morhua callarias). Viimane on väiksem, kontrastsema värvinguga ja mõnevõrra erineva ujupõiega.

Atlandi tursk võtab reisi Läänemerre ette suuremate soolase vee sissevoolude perioodidel, läänemere tursk veedab siin kogu oma elu. Läänemere tursk moodustab üle terve Läänemere ühe suure ja ühtse karja, mille põhiparved elavad Läänemere lõuna- ja keskosas.

Atlandi tursk on maailmas oluline püügikala. Suurimad väljapüügid jäävad 1960-ndatesse (1968. a 3 939 642 t), kuni tursavarud ülepüügi tõttu kokku kukkusid ning tursapüüki hakati olulisel määral piirama; 2000-ndatel püüti aastas alla 1 miljoni tonni, seejärel hakkas väljapüük taas kasvama, nt 2014. a 1 373 460 t.


Jaanuar, 2019 

Vaata lisaks:

Tursamaks
Tursk toiduna
Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
Tursasõjad
Tursapüük
Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
Tursad (Gadus)