Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Soolasilk

Soolasilk, ka silkleivakõrvane, soolatud räim, eestlaste tavapärane kalatoit kuni 20. saj keskpaigani. Silguhankimine oli oluline tegevus – selleks sõideti sisemaalt randa ja vahetati kaluritelt räimi vilja, kartuli vms vastu. Räime-silku söödi ka linnades, kuid vähem. Silgu soolamine oli töö, mis ei võinud luhta minna ja seda õpiti isadelt-emadelt. Soolamisviisid sõltusid sellest, mis ajal oli kala püütud (kevadine, suvine, sügisene) ja kaua silku säilitada tuli. Kasutati kahekordset soolamist (verisool ja põhisool), oli omaette soolamisterminoloogia. Kasutati ka räimede vinnutamist ja vinnutatud kalade soolamist – nii valmistatud kalad säilisid söödavaina aastaid. Silkude kaasavõtmiseks heinamaale, karja või mujale olid kasetohust karbid, rasid. Ei söödud ainult silku, vaid kastmena kasutati ka silgu soolvett, kasvõi leivatüki sissekastmiseks (tsorka aga tsorka, haanja miisi!). 18 saj lõpus ja 19 sajandi alguses Eestis palju ringi reisinud estofiili Christian H. J. Schlegeli sõnul olid soolasilk ja talupoeg nii lahutamatud, et juba saja sammu kaugusel talupojast võis tunda soolasilgu lõhna. Soolasilgu kasutamine toiduna hakkas taanduma pärast teist maailmasõda, eriti aga külmkappide kasutusele võtmisel. Inimesed, kelle noorus jäi sõjaeelsesse aega, soolasid silku veel paljude aastate jooksul, kuna soolasilk kuulus nende jaoks harjumuspäraste roogade hulka. 21. sajandil on soolasilgu valmistamine ja söömine peaaegu lõppenud.

Soolasilgu valmistamiseks võetakse soola rusikareegliga 3: 1 – saadakse kõvasoolakala, mis säilib kaua. Tugeva soola annab veel ka kala-soola vahekord 4:1 või 5:1. Mõnenädalaseks säilitamiseks tuleks võtta 1 kg räimede kohta 125-175 g soola (enamasti keskmise jämedusega keedusoola).

Soolatakse nii rappimata kui ka rapitud räimi. Rappimisel eemaldatakse räimel kurgualune koos lõpuste ja soolega. (Vt räime rappimine). Seda tehakse pöidlaküüne, noa või vastava puulaastuga. Niisk või mari jäetakse tavaliselt kalale sisse. Kui räimed pole liiga mustad, tuleks nende pesemisest loobuda. Kui kalu siiski loputatakse, peab neid enne soolamist korralikult nõrutama. Pead jäetakse räimedele soolamisel otsa, rahvatarkuse põhjal on ilma peadeta tehtud soolasilgud kehvad.

Verisoolamine. Kevadräimi või ka suvel püütud räimi soolatakse kahes järgus. Kõigepealt võetakse 1/8 kuni 1/10 soolakogusest ning segatakse räimed hoolikalt soolaga ning lastakse ööpäeva seista. Selle aja jooksul tõmbab sool kalast välja vere ja hulga koemahlu. Et just veres sisalduvad riknemist soodustavad mikroobid, valatakse soolane vedelik ära ja viiakse seejärel läbi põhisoolamine.

Põhisoolamine. Soolamisnõu põhjale puistatakse soola ning laotakse alumine kiht räimi, kõhud allapoole. Selle peale hakatakse kihiti laduma räimekihte, kõhud ülespoole. Kihtide vahele puistatakse nii palju soola, et räimed oleksid sellega kaetud. Räimedele pannakse vajutis ja nõu paigutatakse jahedasse kohta. Sügisräimede puhul verisoolamisest tavaliselt loobutakse ja tehakse kohe põhisoolamine. Siiski tasub 4-5 päeva pärast räimi kontrollida – kui soolvesi on väga sogane ja verine, valatakse see pealt ära, kurnatakse, keedetakse läbi ning valatakse siis kaladele tagasi.

Sooldumisel eralduvad räimedest koemahlad ning tekib soolvesi (särba, laga). Varasematel aegadel ei raatsitud soolvett minema visata, vaid kasutati seda sageli kastmena. Eesti maarahvale on silgusoolvesi olnud umbes sama, mis roomlastele oli kunagi garum. Kuna sool oli kallis, pruugiti soolvett ka korduvalt: ühe kalalaari soolamisel tekkinud soolveele lisati uut soola ning kasutati seda siis järgmise laari soolamiseks.

Allikas: Koržetsi Suur Kalaraamat, Tallinn 2016

Detsember, 2018

Vaata lisaks:

Räime puhastamine
Verisoolamine
Silk
Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)