Otsingu tulemused:

1. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Blanšeerimine
86. Boreaalne
87. Bottarga
88. Botvinja
89. Briis
90. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
91. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
92. casting
93. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
94. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
95. CIPS
96. Columbia jõgi
97. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
98. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
99. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
100. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
101. Doktor Heintz
102. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
103. Donburi
104. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
105. Ebabootsiad (Parabotia)
106. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
107. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
108. Eesti jõgede loend
109. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
110. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
111. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
112. Elango, Julius
113. Elektriline suitsuahi
114. Elektriraid (Torpedo)
115. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
116. Elistvere järv (Kuru järv)
117. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
118. Emalaev
119. Eppinger
120. Erastvere järv
121. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
122. Erie järve koletis / Bessie
123. Erm Vaike
124. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
125. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
126. Eurütermne
127. Filee
128. Flambeerimine
129. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
130. Folly ranna koletis (globster USAs)
131. Friteerimine (valmistusviis)
132. Fritüür
133. Fritüürõli
134. Funazushi ehk jaapani hapukoger
135. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
136. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
137. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
138. Föön
139. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
140. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
141. Garum ja liquamen
142. Golfi hoovus
143. Gratineerimine
144. Gwamegi
145. Hailiha nimekujud
146. Hainahk
147. Haiuimesupp
148. Hakk-kala
149. Hanija järv
150. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
151. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
152. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
153. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
154. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
155. Harjus (Thymallus thymallus)
156. Hatõss
157. haug 16,21 kg
158. Haug püügikalana
159. Haug toidukalana
160. Haugi kudemine
161. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
162. Heeringahaid (Lamna)
163. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
164. Hernes õngesöödana
165. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
166. Hiina draakon / loong / long / lung
167. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
168. Hiiumaa laiud
169. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
170. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
171. Hingud (Cobitis)
172. Hollandi kaste
173. Holomiktiline veekogu
174. Holotüüp
175. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
176. Hoovus
177. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
178. Hõbekalalised (Argentiniformes)
179. Härjanurme kalakasvandus
180. Hülgepüük
181. Hüpolimnion
182. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
183. Idaheeringas (Clupea pallasii)
184. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
185. Igopogo (kanada veekrüptiid)
186. Ihtüoloogia ajalugu
187. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
188. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
189. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
190. Indo-Vaikne ookeaniala
191. Inrõbprom
192. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
193. Issie (jaapani järvekoletis)
194. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
195. Itzamna (maiade jumal)
196. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
197. Jaapani tuur
198. Jakuutia tuur (hatõss)
199. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
200. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
201. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
202. Jenny Haniver (krüptiid)
203. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
204. Jukagiiri kalaroad
205. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
206. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
207. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
208. Järvelubi (järvekriit)
209. Järvemuda (sapropeel, jütja)
210. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
211. Jää
212. Jääaeg
213. Jäätuur
214. Kaaviar (must kalamari)
215. Kaaviari ajaloost
216. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
217. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
218. Kahala järv (muistend)
219. Kaheksajalad toiduna
220. Kala kristluse sümbolina
221. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
222. Kalakasvatus
223. Kalakasvatus Eestis
224. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
225. Kalakirjandus
226. Kalaliha koostis
227. Kalaliim
228. Kalandus
229. Kalapasta
230. Kalatiik
231. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
232. Kaluuga (Huso dauricus)
233. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
234. Kanaloa (Havai merejumal)
235. Karilatsi kalamajand
236. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
237. Karluk
238. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
239. Karpkalakasvatus Eestis
240. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
241. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
242. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
243. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
244. Katsuobushi
245. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
246. Kavadi (Kavati) järv
247. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
248. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
249. Kiidjärv
250. Kiiruimsete süstemaatika
251. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
252. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
253. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
254. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
255. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
256. Koerkalad (Umbra)
257. Koha (Sander lucioperca)
258. Koi (karpkala)
259. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
260. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
261. koster
262. Kuivatamine/vinnutamine
263. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
264. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
265. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
266. Kutum (Rutilus kutum)
267. Kuukalalased (Molidae)
268. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
269. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
270. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
271. köögikoor
272. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
273. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
274. Lõherahvad
275. La Niña
276. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
277. Lahepera järv (Lahe järv)
278. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
279. Landi lugu
280. Landilugu: dr Heintz
281. Landilugu: Professor
282. Landilugu: Räsänen
283. Landilugu: Toby
284. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
285. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
286. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
287. Latikas pärimuses
288. Lauga järv
289. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
290. Lepamaimud (Phoxinus)
291. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
292. Leviaatan
293. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
294. Libekala
295. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
296. Limnopelagiaal
297. Linajärv (Jussi Linajärv)
298. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
299. Linask (Tinca tinca)
300. Linné, Karl
301. Linnuroni (Ligula intestinalis)
302. Lohja järv
303. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
304. Luitstuur (Polyodon spathula)
305. Luitstuurlased (Polyodontidae)
306. Luts (Lota lota)
307. Luts, Arved
308. Luukalad (Osteichthyes)
309. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
310. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
311. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
312. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
313. Läänemeri
314. Müütilised veeolendid
315. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
316. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
317. Maillard'i reaktsioon (kokandus)
318. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
319. Marikultuur
320. Maui (pooljumal Polüneesias)
321. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
322. Mereline kliima
323. Merevesi
324. Merikurat (Lophius piscatorius)
325. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
326. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
327. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
328. Mimikri
329. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
330. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
331. Mohni
332. Moiva (Mallotus villosus)
333. Mootorpaat
334. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
335. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
336. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mustallikas
339. Musthaid (Apristurus)
340. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
341. Mõõktuur (Psephurus gladius)
342. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
343. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
344. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
345. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
346. Narva veehoidla elustikust
347. Narval (Monodon monoceros)
348. Navigatsioonimärk
349. Neenetsite pühad kalad
350. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
351. Neriitiline vöönd
352. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
353. Nerka (Oncorhynchus nerka)
354. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
355. Niisk
356. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
357. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
358. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
359. Norrapäraselt keedetud tursk
360. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
361. Nuraagi veetemplid Sardiinias
362. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
363. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
364. Ojaveer, Henn
365. Orava järv (Orava Mõisajärv)
366. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
367. Põhja konn (eesti muinasjutt)
368. Pagi
369. Palujüri järv (Palojüri järv)
370. Pangodi järv
371. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
372. Pelaagiline traalnoot
373. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
374. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
375. Petis
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
378. Pikajärv (Pikkjärv)
379. Pikksabalased (Macrouridae)
380. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
381. Pilkuse järv
382. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
383. Poise
384. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
385. polüamiidid
386. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
387. Porkuni järv
388. Porkuni järved
389. Post, Ilme
390. Potamoid (kreeka jõejumalad)
391. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
392. Preserv
393. Professor
394. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
395. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
396. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
397. Pushkaram (jõefestival Indias)
398. Puurangerjad (Ariosoma)
399. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
400. Põhjanoot
401. Põisadru (Fucus vesiculosus)
402. põrutamine
403. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
404. Pärimus: Linnasjärv
405. Pärnu alamvesikond
406. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
407. Rabakonn
408. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
409. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
410. Raid (Raja)
411. Raid, Tiit
412. Rakfisk ehk norra hapukala
413. Rannarootsi muuseum
414. Rannik
415. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
416. Robalod (Centropomus)
417. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
418. Rohukonn
419. Rooni järv
420. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
421. Rõbak Baltiki
422. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
423. Rõuge järvestik
424. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
425. Räsänen
426. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
427. Saadjärv (Saadrejärv)
428. Saare Kalur (raamat)
429. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
430. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
431. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
432. Salaga
433. Saleturbikud (Macrhybopsis)
434. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
435. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
436. Sardiinid
437. Schröder (Soome kalastusäri)
438. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
439. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
440. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
441. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
442. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
443. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
444. Siberi tuur (Acipenser baerii)
445. Siroko
446. Sirona (keldi ravijumalanna)
447. Soomkala
448. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
449. Soomuste mahavõtmine
450. Sous vide (haudumine vaakumis)
451. Szépasszony (ungari jumalanna)
452. Sterlet (Acipenser ruthenus)
453. Sterletist kulinaarselt
454. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
455. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
456. Suitsemispunkt
457. Surimi
458. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
459. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
460. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
461. Suurbritannia saar
462. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
463. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
464. Sõbralaat
465. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
466. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
467. Sägalised (Siluriformes)
468. Šipp (Acipenser nudiventris)
469. Tülkad (Clupeonella)
470. Taani väinad
471. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
472. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
473. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
474. Takson
475. Tamsalu, Rein
476. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
477. Tekstuur (kokandus)
478. Tempura
479. Termohaliinne tsirkulatsioon
480. Termokliin
481. Toby
482. Tollari järv (Käärikjärv)
483. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
484. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
485. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
486. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
487. Traaler
488. Trematoomid (Trematomus)
489. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
490. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
491. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
492. Tuletorn
493. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursk toiduna
496. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
497. Tuul
498. Tuulehaug (Belone belone)
499. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
500. Tuunide rühm (Thunnini)
501. Tuur
502. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
503. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
504. Tuuralised (Acipenseriformes)
505. Tuurlased (Acipenseridae)
506. Tõusikvool
507. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
508. Türi järv (Türi paisjärv)
509. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
510. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
511. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
512. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
513. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
514. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
515. Vagula järv
516. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
517. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
518. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
519. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
520. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
521. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
522. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
523. Valgud kalalalihas
524. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
525. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
526. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
527. Vasula järv (Salatsi järv)
528. Veerežiim
529. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
530. Vesica piscis
531. Vesiviljelus
532. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
533. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
534. Viislaid
535. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
536. Viljandi järv
537. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
538. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
539. Võistre järv (Võistvere järv)
540. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
541. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
542. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
543. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
544. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
545. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
546. Õlikook
547. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
548. Ühekiuline õngenöör
549. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
550. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
551. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
552. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)

Läänemeri

Läänemeri ehk Limneameri, Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Skandinaavia, soome, hollandi ning saksa kultuuriruumides kutsutakse merd vastupidiselt Eestile Idamereks, teistes maades Balti mereks. Idaslaavlased kutsusid veel 18. saj Läänemerd Varjaagide mereks (vene Варяжское море; inglise Varangian Sea). Vanarooma allikates on Läänemerd nimetatud Sueebide mereks (Mare Suebicum).


Geoloogiline minevik. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, tekkis hilisjääaja lõpul pärast mandrijää taganemist u 11 000 a tagasi. Mandrijää sulamisest tekkis Läänemere nõos külma ja mageda veega Balti jääpaispaisjärv. Kui liustik taandus ja tekkis ühendus Atlandi ookeaniga, moodustus Joldiameri. Pärast Skandinaavia poolsaare kerkimist ühendus ookeaniga katkes ning tekkis magedaveeline Antsülusjärv. Maapinna vajumine Taani väinade kohal põhjustas soolase vee intensiivse sissevoolu, selle tagajärjel kujunes Litoriinameri. Kui maailmamere tase alanes, vähenes soolase vee juurdevool ookeanist ja nii kujunes Läänemere praegune staadium – Limneameri.

Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Vahel loetakse Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Seoses vähese veevahetusega ja pidevalt jõgedest peale voolava mageda veega on Läänemeri oma olemuselt pigem ülisuur järv kui meri.

Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhja poole, nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel.

Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik).Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8‰ isohaliini juures) on mere lõunaosas 30–50, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰).

Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 m3/sec. Jõed toovad kokku Läänemerre magevett umbes 14 000 m3/sec. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale ka rohkem vett, kui sealt aurab, vahet on umbes 2000 m3/sec. Läänemere äravool umbes 16 000 m3/sec ehk 500 km3 aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 km3 Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 km3 soolasemat riimvett. Ookeanivesi (soolsusega 34–35‰) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis magedama veega. Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60–100 m täidetud riimveega, mille soolsus on 10–15 ‰.

Eesti rannikumere osas on Põhja-Eesti järskrannikud ja Lääne-Eesti laugrannikud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiu madalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 50–60 m.

Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1–2 °C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0 °C (Eesti rannikumere vesi külmub −0,2 kuni −0,4 °C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16–17 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18–19 °C.

Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise aeg kõigub väga suurtes piirides. Mõnel aastal lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5–10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks.

Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.

Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid.

Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liiva-uurikkarp (Mya arenaria) jpt. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Riimvesi
Taani väinad
Balti jääpaisjärv
Joldiameri
Antsülusjärv
Litoriinameri
Liivi laht
Põhjalaht (Botnia laht)
Limneameri