Kalapeedia Otsing Kaastöö

Antsülusjärv

Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv umbes 9300–8000 aastat tagasi, maksimaalselt umbes 8300–8200 aastat tagasi.

Antsülusjärv tekkis pärast seda, kui maapinna kerke tõttu kadus ühendus Joldiamere (Läänemere varasem arengustaadium) ja ookeani vahel.

Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur sisejärv, mille veetaseme sissevoolavad jõed tõstsid aja jooksul kuni 18 meetrit ookeani pinnast kõrgemale. Kuna kliima soojenemisel oli liustikust vabanenud Botnia laht ja Antsülusjärve piirid olid laienenud lääne poole Taani väinade suunas, oli Antsülusjärve pindala tunduvalt suurem kui eelnenud veekogul. Tingituna maakoore erinevast kerkimise kiirusest asetsevad Antsülusjärve rannamoodustised Botnia lahe rannikul enam kui 200 m, Stockholmi ja Turu ümbruses 80 m, Gotlandi saarel ja Lääne-Eestis 45-20 m kõrgusel. 

Antsülusjärve arenguloo tundmaõppimisel on Eesti olnud klassikaline uurimisala nii rannamoodustiste selge väljakujunemise kui ka sageli leiduva mageveelise limustefauna tõttu. Kõige kiirema kerkega ala Eestis on Kõpu poolsaar, mis on tõusnud nüüdismerest kohati kõrgemale kui 60 m. Antsülusjärve rannamoodustiste teket on soodustanud seal see, et poolsaare keskosa koosneb peamiselt sulamisvete kobedatest setetest. 

Antsülusjärve laugrannikul moodustusid rannajärved ja laguunid, nagu Ülemistel, Jõelähtmel, Palasis. Nende väikeste veekogude põhjasetete vanused on 8700-8300 aastat, mis võimaldavad Eesti alal usaldusväärselt määrata Antsülusjärve pealetungi vanust.

Saavutanud maksimaalse leviku, hakkas Antsülusjärve pindala peagi vähenema, kuna suurjärve edelaosas tekkis väljavool ookeani. Umbes 8500 aastat tagasi. toimus Antsülusjärve vete läbimurre Darssi künnisest Sundi väina suunas. Selle sündmuse tagajärjel alanes veepind paarikümne aasta jooksul kogu vesikonnas tunduvalt.

Antsülusjärve ajal oli kliima boreaalne, soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke.

Nimetuse Antsülusjärv andis järvele rootsi geoloog Gerard De Geer jõe nappteo (Ancylus fluviatilis) järgi, kelle kojad on karakteersed Antsülusjärve setetele

Allikad; http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/antsylys.html; http://et.wikipedia.org/wiki/Ants%C3%BClusj%C3%A4rv