Litoriinameri

Litoriinameri, Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (u 7500–4000 aastat tagasi). Tekkis Antsülusjärvest, kui sinna voolas pärast maapinna vajumist Taani väinade kohal soolane vesi. Litoriinamere soolsus oli 15-18‰ , 5-6‰ võrra suurem Läänemere praegusest soolsusest.

Litoriinamere varasemat staadiumit (u 7500–7000 aastat tagasi) käsitletakse vahel ka omaette veekoguna – Mastogloiamerena – seda iseloomustab perekonda Mastogloiakuuluvate riimveeliste ränivetikate esinemine tollastes meresetetes.

Nimi Litoriinameri tuleneb tigude Littorina littorea ja Littorina saxatilis'e järgi. Hilisemas Limneameres neid enam ei ela, kuna vesi pole piisavalt soolane. Litoriinameri oli Läänemere arenguloos kõige soolasema veega veekogu. Litoriinamere ajal oli ilm soe, kuid arvatavasti niiske. Oletatakse, et Taani väinad väinad olid sügavamad, kui praegu. Need muutusid madalamaks maapinna tõusu tõttu Taanis.

Litoriinameri 7000 a eest oli pindalalt suurem kui praegune Läänemeri

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Läänemeri
Limneameri
Antsülusjärv