Protistid (Protista)

Protistid (Protista) ehk algloomad; eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Üldnimetuse "protistid" alla kuulub hulk eukarüootide domeeni kuuluvaid riike, mis on tihtipeale teineteisest erinevamad kui näiteks loomad ja taimed. Protistid on nii välis- ja siseehituse poolest palju kordi mitmekesisemad kui seda on taimed, loomad või seened. Termin "protistid" võeti kasutusele 19. sajandi teisel poolel. Enne seda jaotati kogu elusloodus peaasjalikult taimedeks ja loomadeks. Protistide kontseptsiooni kasutuselevõtt oli teaduses oluline läbimurre, sest võimaldas täpsustada praegu eukarüootidena tuntud organismide rühma varasemat tinglikku jaotust "taimseks" ja "loomseks" pooleks.

Mittefülogeneetilised liigitused:

Toitumistüübi alusel:

autotroofsed protistid (vetikad)

heterotroofsed protistid (algloomad)

Liikumistüübi alusel:

viburloomad (liiguvad ühe või mitme viburi abil)

ripsloomad (liiguvad peenikeste ripsete abil)

amööbid (liiguvad kulendite ehk pseudopoodide abil)

eosloomad (liikumisvõimetud)

Kuna mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid, saab neid ka jaotada mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks protistideks; vastavalt rakkude hulgale aga ainu- ja hulkrakseteks protistideks.

Fülogeneetiline liigitus (muutumises vastavalt uutele uurimistulemustele):

Alveolaadid (Alveolata)

Heterokondid ehk stramenopiilid (Heterokontophyta)

Haptofüüdid ehk prümnesiofüüdid (Haptophyta)

Krüptofüüdid ehk neelvetikad (Cryptophyta)

Cercozoa

Foraminifera

Euglenozoa

Hütriidid (Hytrida) - tänapäeval arvatakse nad pigem seente alla

Amööbid (Amoebozoa)

Kaelusflagellaadid (Choanoflagellata)

Metamonaadid (Metamonada)

Punavetikad (Rhodophyta)

Rohevetikad (Chlorophyta)

Enamik algloomi elab soojavahemikus 4-30 °C, kuid mõned liigid taluvad ka karmimaid tingimusi. Neid on leitud nii kuumaveeallikates (+54 °C) kui ka jäisest mereveest (−2 °C). Nad on hämmastavalt vastupidavad hapnikupuudusele, keskkonna suurele süsihappegaasisisaldusele ja muudele äärmuslikele mõjutustele. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske üle hinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist suurima osa. Atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad on protistid ja tsüanobakterid (sinietikad) – ookeanide fütoplankton produtseerib aga ligi kolmveerandi atmosfääris sisalduvast hapnikust. Protistid on ka paljude toiduahelate alguslülideks.

Paljud protistid on parasiitse eluviisiga ja võivad muudel elusorganismidel põhjustada haigusi, inimesel näiteks unitõbe, malaariat, trihhomoniaasi jm.

Pilt: Wikipedia

Märts 2018

Vaata lisaks:

Eukarüoodid (Eukaryota)
Zoobentos
Zooplankton
Plankton
Fütoplankton