Plankton (kreekaplanktos'ümbereksleja') ehk hõljum, veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väheliikuvate organismide kogum (ainsuses plankter). Plankterid hõljuvad vees passiivselt, liikudes ühest kohast teise lainetuse ja hoovuste mõjul. Mõned liigid on küll võimelised ka iseseisvalt liikuma ja võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid (vertikaalne ränne), kuid nende horisontaalne liikumine on määratud peamiselt hoovuste poolt. Mõiste "plankton" võttis 1887. a kasutusele saksa zooloog Victor Hensen.
Planktonil on väga tähtis roll kalade ja vaalade toidulaual. Planktoni hulka kuuluvad nii loomad, protistid, arhed, vetikad kui ka bakterid - planktonit ühendab plankterite ökoloogiline nišš, mitte fülogeneetiliselt või taksonoomiliselt ühtne kuuluvus. Enamus planktereid on mikroskoopilised, kuid planktonis on ka suuremaid organisme, nt meduusid.
Organisme, kes veedavad kogu oma elu planktonina (enamus vetikaid, aerjalalised, meritünnikud ja mõned meduusid) nimetatakse holoplanktoniks. Organismid, kes on planktilise eluviisiga vaid teatud perioodi oma elust (tavaliselt vastseina) nimetatakse meroplanktoniks. Pärast planktilist perioodi saavad neist kas nektoni või bentose organismid. Meroplanktilised on näiteks meritähe, merisiili, vähiliste ja enamiku kalade vastsestaadiumid.
Planktonit eristatakse funktsionaalsuse põhjal:
Fütoplankton ehk taimhõljum - fotosünteesivõimelised protistid ja bakterid, tavaliselt ainuraksed organismid. Kuigi mõnedel liikidel, nt viburloomadel, esineb ka liikumiselundeid, on enamik fütoplanktoni liikumisest siiski mõjutatud hoovuste, lainetuse ja teiste organismide poolt.
Zooplankton ehk loomhõljum - fotosünteesiks võimetud protistid ja loomad, alates üherakulistest vormidest kuni kalade vastseteni. Võivad olla vähese liikumisvõimega. Toituvad fütoplanktonist.
Bakterplankton ehk pisikhõljum – veesambas hõöjuvad bakterid.
Mõnikord eristatakse ka ihtüoplanktonit, mis koosneb kalade pelaagilistest vastsetest.
Planktonit eristatakse plankterite suuruse põhjal:
Megaloplankton (üle 20 cm; meduus)
Makroplankton (2-20 cm; tiibjalalised, harilik hiilgevähk)
Mesoplankton (0,2 mm kuni 2 cm; aerjalalised, kambrilised)
Mikroplankton (20-200 µm; ripsloomad)
Nanoplankton (2–20 µm; diaatom, vaguviburvetikad)
Pikoplankton (0,2–2 µm; väiksemad protistid, bakterid)
Femtoplankton (alla 0,2 µm; mereviirused)
Märts 2018