Zooplankton ehk loomhõljum, veekogus hõljuvate loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest (algloomadest), vähkidest, ainuõõssetest jt väikestest hõljuvatest selgrootudest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka (sub)mikroskoopilisi organisme. Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist (fütoplanktonist) ja detriidist ehk pudemest; ise on toiduks paljudele teistele veeloomadele ja -putukatele. Mõnikord eristatakse zooplanktonist ihtüoplankton, mille moodustavad kalade hõljuvad elujärgud, enamasti vastsed.
Organismi üldise ehitustüübi alusel räägitakse kas üherakulistest zooplankteritest ehk protozooplankteritest ja hulkraksetest ehk metazooplankteritest. Suuruse järgi jaotatakse zooplanktonit mikrozooplanktoniks ( 0,035–0,157 mm) ja makrozooplanktoniks. Suurimateks zooplanktoni hulka hulka kuuluvateks isenditeks on meduusid.