Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Fileerimine

Fileerimine, kalade puhul kala niisugune käsitlemine, mille puhul kalalt eraldatakse luud ja vahel ka nahk nõnda, et tekiks kalafilee. Eestis sai kalade fileerimine huvikalastajate ja hobikokkade jaoks omasemaks alles 1990-ndatel aastatel. Enne seda polnud saadaval sobilikke fileerimisnugasid ja vähe oli ka oskusteavet.

Fileerimine võimaldab töödelda kala kiiremini, kuna saab ära jätta kalalt soomuse võtmise ja rookimise. Soomuse võtmist ei saa küll vältida siis, kui me tahame lõigata kalast nahaga fileed, mida mõned kalasööjad peavad nahata fileedest maitsvamaks. On ka kalamehi, keda häirib, et fileerimise puhul ei saada kalast kätte kogu kalaliha, kuna osa lihast jääb luude ja naha külge. N-ö fileerimisjääke kasutatakse sageli kalaleeme keetmiseks.

Kalatööstustes kasutatakse fileerimiseks masinaid. Masinfileeritud kaladele (nt räimele) jääb siiski sisse rohkem luukesi kui käsitsi fileerides, kuid ka käsitsi fileerides pole alati võimalik saada kätte kõiki kalaluid. Kui ristised küljerood saame nt ahvenal, haugil või forellil välja noppida või välja lõigata, siis osadel kaladel (haug, latikas) on ka nn salaluid, mis ei ole väljalõigatavad ilma, et filee näbrustuks väikesteks tükikideks.

Fileerimine ei toimu kõikide kalaliikide puhul samamoodi, ent kui n-ö põhifileerimine (haug, ahven, koha) on selgeks saadud, pole keeruline tulle toime ka lutsu, särje, kiisa või lestaga.

Käsitsi fileerimine võib olla alguses aeganõudev ja vaevaline töö, kuid vilumuse tekkimisel saab sellest kalamehele/kalakokale vägagi tarvilik oskus.

Fileerimise etapid (haug, ahven, koha, forell jt):

  1. Kui soovime saada nahaga fileed, siis võtame kõigepealt maha kala soomused.

  2. Lõikame noaga kala pea tagant külje poolt risti läbi liha kuni selgrooni, kõhu poolelt peaks lõige kulgema rinnauimede taha (saba poole)

  3. Keerame nuga ja lõikame piki selgroogu kala läbi kuni sabani. Saame esimese filee, seni küll veel naha ja osade luudega. Eemaldame kala sisemused. Seejärel lõikame kalast teise filee.

  4. Lõikame ära fileede küljes olevad kõhuuimed.

  5. Lõikame fileedelt ära „roided“.

  6. Tõmbame sõrmede või pintsettidega välja enam-vähem küljejoone kohal asuvad ristised luukesed. (Kui kala on väga värske, pole neid võimalik välja tõmmata).

  7. Kui soovime nahata fileed, lõikame selle (saba poolt) naha küljest lahti.

Jaanuar 2018 

Vaata lisaks:

Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
Fileerimine (räim)
Fileerimine (lest)
Fileerimine (haug)
Fileekahvel
Fileenuga
Filee