Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Fileerimine

Fileerimine, kalade puhul kala niisugune käsitlemine, mille puhul kalalt eraldatakse luud ja vahel ka nahk nõnda, et tekiks kalafilee. Eestis sai kalade fileerimine huvikalastajate ja hobikokkade jaoks omasemaks alles 1990-ndatel aastatel. Enne seda polnud saadaval sobilikke fileerimisnugasid ja vähe oli ka oskusteavet.

Fileerimine võimaldab töödelda kala kiiremini, kuna saab ära jätta kalalt soomuse võtmise ja rookimise. Soomuse võtmist ei saa küll vältida siis, kui me tahame lõigata kalast nahaga fileed, mida mõned kalasööjad peavad nahata fileedest maitsvamaks. On ka kalamehi, keda häirib, et fileerimise puhul ei saada kalast kätte kogu kalaliha, kuna osa lihast jääb luude ja naha külge. N-ö fileerimisjääke kasutatakse sageli kalaleeme keetmiseks.

Kalatööstustes kasutatakse fileerimiseks masinaid. Masinfileeritud kaladele (nt räimele) jääb siiski sisse rohkem luukesi kui käsitsi fileerides, kuid ka käsitsi fileerides pole alati võimalik saada kätte kõiki kalaluid. Kui ristised küljerood saame nt ahvenal, haugil või forellil välja noppida või välja lõigata, siis osadel kaladel (haug, latikas) on ka nn salaluid, mis ei ole väljalõigatavad ilma, et filee näbrustuks väikesteks tükikideks.

Fileerimine ei toimu kõikide kalaliikide puhul samamoodi, ent kui n-ö põhifileerimine (haug, ahven, koha) on selgeks saadud, pole keeruline tulle toime ka lutsu, särje, kiisa või lestaga.

Käsitsi fileerimine võib olla alguses aeganõudev ja vaevaline töö, kuid vilumuse tekkimisel saab sellest kalamehele/kalakokale vägagi tarvilik oskus.

Fileerimise etapid (haug, ahven, koha, forell jt):

  1. Kui soovime saada nahaga fileed, siis võtame kõigepealt maha kala soomused.

  2. Lõikame noaga kala pea tagant külje poolt risti läbi liha kuni selgrooni, kõhu poolelt peaks lõige kulgema rinnauimede taha (saba poole)

  3. Keerame nuga ja lõikame piki selgroogu kala läbi kuni sabani. Saame esimese filee, seni küll veel naha ja osade luudega. Eemaldame kala sisemused. Seejärel lõikame kalast teise filee.

  4. Lõikame ära fileede küljes olevad kõhuuimed.

  5. Lõikame fileedelt ära „roided“.

  6. Tõmbame sõrmede või pintsettidega välja enam-vähem küljejoone kohal asuvad ristised luukesed. (Kui kala on väga värske, pole neid võimalik välja tõmmata).

  7. Kui soovime nahata fileed, lõikame selle (saba poolt) naha küljest lahti.

Jaanuar 2018 

Vaata lisaks:

Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
Fileerimine (räim)
Fileerimine (lest)
Fileerimine (haug)
Fileekahvel
Fileenuga
Filee