Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
Viidikas (Alburnus alburnus) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Alburninae perekonnast viidikad (Alburnus).
[Inglise bleak; saksa Ukelei, Ablette, Laube jm; prantsuse ablette, bleue, nablo jm; hispaania alburno, albur; leedu auk¹lė; läti vike; poola ukleja; rootsi löja; norra laue; soome salakka; taani løje; vene уклейка]
Eestis ka hüpiskala, kargaja, kergeperse, lendjas, mürt, salakas, ukleja, valgesilm, veelinne, vidras, vidrik, viiding, viidik.
Kirjeldus
Keha sale, külgedelt lamenenud. Suu väike, otsseisune, üles suunatud, alalõug ulatub ettepoole, neeluhambad kahes reas.
Seljauim kõhuuimest tagapool.
Soomused hästi läikivad, eralduvad kergesti. Silmad suured. Kõhuserv terav.
Selg oliivrohelisest tumeda sinakashallini, küljed hõbedased, kõht piimvalge. Uimed üsna läbipaistvad, seljauim rohekashallikas, sabauim hall, rinna- ja kõhuuimed ning pärakuuim kollakad. Silmad valkjaskollased.
Kudemisajal isastel peas valkjas helmeskate.
Loendatavad põhitunnused: seljauimes 2(3) ogakiirt ja 7-10 pehmet kiirt, rinnauimes 1(2) ogakiir ja 12-17 pehmet kiirt, kõhuuimes 1-2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 2-3 ogakiirt ja 15-22 pehmet kiirt; lõpusepiisid 20-31; neeluhambad .5-5.2 (2.4-4.2, 1.4-4.2); soomuseid 39 5-6/4-5 45.
Levik
Seisvas või aeglaselt voolavas vees Püreneedest ja Alpidest Põhja-Rootsini, -Soomeni ja Valge mereni, ida poole Uuralini.
Eestis paljudes jõgedes ja ojades ning seitsme-kaheksakümnes järves, peamiselt Eesti kaguosas, samuti rannikumeres.
Eluviis
Tugevat veevoolu ja tihedat taimestikku vältiv parvekala. Eelistab hoiduda põhjast kõrgemale, sageli veepinna lähedale. Talvitub sügavamates kohtades.
Sigimine
Eestis saavad emased suguküpseks enamasti 2-3-aastaselt (L 8,5-12 cm), isased valdavalt kaheaastaselt (8-10 cm). Kudemine harilikult mai lõpust (vee tº 17-19 ºC) juuli alguseni, järvedes kuni 0,5 m sügavuses vees suure pladina saatel rohelistele veetaimedele või jää poolt üles tõstetud pilliroo ja kaisla juurtele, jõgedes aga ka kividele ja kruusale.
Küpsed marjaterad kollakad, läbimõõduga 1-1,3 mm, neid väljutatakse vähemalt kolme portsjonina. Absoluutne viljakus harilikult 3000-10 000 marjatera, suhteline viljakus 400-450 marjatera. Marja haudeaeg reeglina nädala ümber, kooruvad vastsed umbes 5 mm pikkused (L).
Toitumine
Põhitoiduks kogu elu jooksul zooplankton, sellele lisaks vetikad, putukavastsed ja õhutoit, kohati võib muutuda marjasöödikuks. Koonduvad toitu otsides meelsasti heitveekanalite (-torude) jõkke või merre suubumise kohtadesse.
Kasv ja vanus
Kasvab meie teiste kaladega võrreldes väga aeglaselt: aastased keskmiselt 4,3-5,6 cm pikkused (L) ja 0,4-1 g raskused, kolmeaastased 12-13 cm ja 11-15 g, viieaastased 15-17 cm ja 25-35 g, seitsmeaastased 18-19 cm ja 42-55 g. Emased kasvavad isastest pisut kiiremini ja on neist pikema elueaga. Viimane piirdub Eestis arvatavasti 8 aastaga.
Kaalurekord Eestis: 73 g, (Männiku karjäär Tallinna serval, 1996, püüdis Jüri Kanarbik, tabatud kalastusvõistlustel). Tõenäoliselt on tabatud ka suuremaid viidikaid, mis on jäänud aga fikseerimata.
Kaalurekord Soomes: 115 g (1951).
Kaalurekord Prantsusmaal: 265 g, 30 cm (1980)
Väljapüük
Töönduslikult ebaoluline (arvatakse põhiliselt loomasöödaks mineva peenkala hulka), ent üsna populaarne spordikala. Leiab kasutamist elussöödana. Võib olla oluline toiduobjekt röövkaladele (esmajoones kohale).
Tavapärane saagikala õngitsemisvõistlustel - kui suuremate kalade kohalepeibutamine ebaõnnestub, üritatakse püüda rohkelt viidikaid.
Inimtoiduks kasutatakse harva. Üks põhjuseid peitub selles, et viidikas kaotab väga kiiresti kaubandusliku väljanägemise, teine põhjus selles, et viidikas on üsna tugevaid-teravaid luid, mis teevad tema söömise ebamugavamaks nt räime söömisest.
Viidikatest võib keeta suppi, neid võib röstida, suitsutada jms.
Viidika liha on maitsev. Rasvasisaldus 2-7%, kalorsus 110-140.
Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
August, 2014
Vaata lisaks:
Pärliessents
Viidika ja tippviidika eristamine
Tippviidikas (Alburnoides bipunctatus)
Viidikad (Alburnus)