Tippviidikas (Alburnoides bipunctatus)

Tippviidikas (Alburnoides bipunctatuson kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna   Alburninae perekonnast  tippviidikad (Alburnoides).

[Inglise riffle minnowschneider, spirlin; saksa Schneider; prantsuse spirlin, lurette jm; leedu srovine auk¹lė; läti strautu pāviķe; poola piekielnica; rootsi braxenlöja; soome punasalakka; taani strømløje; vene быстрянка]

Eestis ka kiviviidikas, koseviidikas, sohiviidikas


Joonis: A. Turovski / Eesti mageveekalad

Kirjeldus 
Sarnaneb viidikaga, kuid on sellest kõrgema kehaga. Suu otsseisune, neeluhambad kahes reas. Iseloomulik, et küljejoon on ääristatud ülalt ja alt tumedate täppidega. Sellele lisaks külgedel tavaliselt ka enam-vähem sirge tume pikivööt. Selg tumeroheline või -pruun, küljed heledamad, küljejoonest allpool hallikasvalged. Uimed kollased või hõbedased. Paarisuimede ja pärakuuime alused punakad, kudemisajal oran¾id.

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 2-3 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, rinnauimes 10-15 pehmet kiirt, kõhuuimes 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 2-3 ogakiirt ja 12-18 pehmet kiirt; lõpusepiisid 10-13; neeluhambad 2.5-5.2 ; soomuseid 40  8-10/3-5  51.

Levik, eluviis
Levik katkendlik, pole päris selge. Meie alamliik (A. b. bipunctatus) elab Kesk-Euroopa sisevetes Alpidest Eestini. Ida pool Musta mere valglas teine alamliik vene tippviidikas (A. b. rossicus), Krimmis, Türgis ja Taga-Kaukaasias lõunapoolne tippviidikas (A. b. fasciatus), Kaukaasias ja Kesk-Aasias idapoolne tippviidikas (A. b. eichwaldi). On kirjeldatud veel teisigi alamliike.

Eestis ja Venemaa Leningradi oblastis asub levila põhjapiir. Eesti mandriosas elab praeguseil andmeil rohkem kui veerandsajas jões või ojas. Meie saartel pole senini leitud.

Eelistab puhta vee ja liivase-kruusase põhjaga kohti. Väldib eutrofeerunud veekogusid. Hoidub väikestesse parvedesse (kuni 12 isendit). Tegutseb põhja lähedal, sageli peitudes kivide, rampade või muude objektide varju.

Sigimine 
Eestis koevad emased esmakordselt 3-4-aastaselt (L 10-11 cm), isased keskelt läbi aasta nooremalt (7-10 cm). Kudemisaeg mai lõpust (vee tº üle 13 ºC) juuli alguseni. Koelmud kiires voolus, eelistatavalt kruusasel-liivasel põhjal, emane väljastab marja reeglina kahe portsjonina. Küpsed marjaterad üsna suured (läbimõõduga 1,5-1,7 mm). Absoluutne viljakus tavaliselt 600-1800 marjatera, suhteline viljakus 120-180 marjatera.

Toitumine 
Erinevalt viidikast zooplankton põhitoiduks vaid nooreas, siis asendub see põhjaloomastikuga. Peab lugu ka õhutoidust.

Kasv ja vanus 
Kasvutempo viidika omast kaks-kolm korda madalam. Eestis aastaste pikkus (L) keskmiselt 4-4,8 cm, kaal 0,5-0,8 g, kolmeaastased 7,3-8,4 cm ja 3-5 g, viieaastased 9,5-10,7 cm ja 8-12 g. Emased ja isased kasvavad enam-vähem sama kiiresti. Eluiga võib meie vetes ulatuda 6-7 aastani ja kaal paarikümne grammini.

Töönduslikult tähtsusetu, spordikalana võib kohati mõningat huvi pakkuda.

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Alburnoides bipunctatus FishBase's (august, 2014)
August, 2014

Vaata lisaks:

Viidika ja tippviidika eristamine
Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
Tippviidikad (Alburnoides)