Pärliessents ehk idamaine essents (prantsuse essence d´Orient), viidikate ja teiste kalade soomustest saadav aine, mida kasutati kunstpärlite valmistamiseks. Menetlust tunti juba vanas Hiinas, kuid Euroopa jaoks avastas selle 17-ndal sajandil prantsuse munk Francios Jaquin. Kristalne guaniin, mis pärlmutrina sillerdab, on kalade elutegevuse jääkprodukt, mida kala läbi naha eraldab. See ei paiknegi tegelikult soomustes, vaid nende all sidekoes ja välisnahal. Essentsi saamiseks hõõruti kaladelt maha soomused ja guaniinikristallid, neid keedeti ammooniumilahuses, see kurnati ja saadi hõljuvana kätte guaniin, pärliessentsi peamine osa. Kui alabasterkuulikesed kaeti pärliessentsiga, saadi nn Rooma pärlid, kui aga õõnsad klaaskuulikesed kaeti seest guaniinikihiga ja täideti seejärel vahaga, saadi nn Pariisi pärlid. Ühe naela soomuste saamiseks oli vaja umbes 4000 viidikat ja naelast soomustest saadi ligikaudu ¼ naela pärliessentsi. Pariisis tootsid kunstpärlivabrikud ülemöödunud sajandil kunstpärle aastas camiljoni frangi eest.
1933 soovitatakse ajakirjas Kalandus (nr 3) ka eesti kaluritel hakata lisateenistuse saamiseks koguma kalasoomuseid ja korjama guaniini, kuid on teadmata, kas seda keegi ka päriselt tegema hakkas.
Nüüdisajal kasutatakse kunstpärlite tegemisel guaniini asemel alumiiniumipulbrit.
Jaanuar, 2019