Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Teibid (Leuciscus)

Teibid, ka teivid (Leuciscus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna teiblaste (Leuciscinae) alamsugukonnast. Inglise eurasian daces; vene ельцы. Euroopas, Lääne- ja Põhja-Aasias. Mageveelised, mõni liik ka riimvees.

Keha piklik, külgedelt kokku surutud, soomused keskmised või suured, suu võib olla nii üla-, otse- kui ka alaseisune.

Eesti vetes elavad teib, säinas ja tõugjas.


Perekonda on arvatud 19 liiki (FishBase, 2019):

Leuciscus aspius (Linnaeus 1758) (Asp) – tõugjas. Vt artiklit Tõugjas
Leuciscus baicalensis (Dybowski, 1874) (Siberian dace) – siberi teib. Aasia: Ulunguri järv ja Ulunguri jõgei Hiinas, Mongoolia jõed; Põhja-Jäämerre voolavad jõed Obist Kolõmani. Külmaveelised jõed ja järved. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Suu alaseisune, soomused suured ja tihedad, keha piklik, selle ristlõige ovaalne. Pikkus kuni 16 cm (teisal 25 cm).


Leuciscus bearnensis (Blanchard, 1866) (Bearn beaked dace) – adouri teib. Euroopa: Prantsusmaal Adouri vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Ojade külmades, selgeveelistes, sügavates lõikudes. Pikkus kuni 28 cm. Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus bergi Kashkarov, 1925 (Issyk-Kul dace) – bergi teib. Aasia: Kirgiisias Õsõkköli (Issõk-kuli) järves, selle järve arvukaim kalaliik. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Tohutu suurte parvedena. Talvituma laskub kuni 150 m sügavusele. Pikkus kuni 15-17 cm. Püütakse töönduslikult, ülepüügi tõttu varud järves märgatavalt kahanenud.


Leuciscus burdigalensis Valenciennes, 1844 – prantsuse teib. Euroopa: Prantsusmaal Loire vesikonnast Garonne vesikonnani Atlandi veehaardes ja Techi vesikonnast Aude vesikonnani Vahemere veehaardes.Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Jõgede ja ojade selge ja külma veega sügavates lõikudes. Pikkus kuni 40 cm. Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus chuanchicus (Kessler, 1876) – huanghe teib. Aasia: endeemne liik Hiinas Kollase jõe (Huang He) ülemjooksul.Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 25, 8 cm. Seisund: pole ohustatud.
Pilt puudub
Leuciscus danilewskii (Kessler, 1877) (Danilevskii's dace) – danilevski teib. Euroopa: Venemaal ja Ukrainas Doni jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Mõõduka või aeglase vooluga, selge vee ja liivase või savise-liivase põhjaga vetes. Väikeste, samasuurtest isenditest koosnevate rühmadena. Pikkus kuni 24 cm. Seisund: pole ohustatud.

 
Leuciscus dzungaricus Paepke & F. Koch, 1998 – mongoolia teib. Aasia: Mongoolias ja Hiinas Ulunguri jõe jõgikonnas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Suurim pikkus määramata. Toitub putukavastseist. Seisund: määramata.


Leuciscus gaderanus Günther, 1899 – iraani teib. Aasia: endeemne liik Iraanis. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Suurim pikkus kuni 20 cm. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Leuciscus idus (Linnaeus, 1758) (Ide) – säinas. Vt artiklit Säinas
 Leuciscus latus (Keyserling, 1861) – lai teib. Aasia: Afganistani, Turkmeenia ja Iraagi vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Jõgedes ja järvedes. Väikeste rühmadena. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Suurim pikkus määramata. Seisund: määramata.


Leuciscus lehmanni J. F. Brandt, 1852 (Zeravshan dace) – zaravšoni teib. Aasia: Tadžikistani ja Usbekistani vetes Zarafšoni jõe jõgikonnas. Kiire või mõõduka vooluga jõgedes. Rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20,4 cm.

Leuciscus leuciscus (Linnaeus, 1758) (Common dace) – harilik teib, teib. Vt artiklit Teib
Leuciscus lindbergi Zanin & Eremejev, 1934 – talassi teib. Aasia: Turkmestanis Talassi jões vesikonnas. Jõgedes ja järvedes, nii kiires voolus kui ka seisuvees. Väikeste rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16 cm. Seisund: määramata.


Leuciscus merzbacheri (Zugmayer, 1912) – merzbacheri teib. Aasia: Loode-Hiinas Džungaria piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline. Aeglase vooluga jõgedes, järvedes. Toitub vetikatest ja veelistest putukatest.Pikkus kuni 24,4 cm. Seisund: määramata.

 
Leuciscus oxyrrhis (La Blanchère, 1873) (Long-snout dace) – teravnina-teib. Euroopa: Prantsusmaal Garonne vesikonnas. Jõgede ja ojade selgeveelistes sügavamates lõikudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Toitub taimedest. Pikkus kuni 40 cm. Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus schmidti (Herzenstein, 1896) (Schmidt's dace) – õsõkköli teib. Aasia: endeemne liik Kirgiisias Õsõkköli (Issõk-Kuli) järves. Järve voolavate jõgede suubumisaladel, jõgedesse ei sisene. Väikeste rühmadena. Talveks läheb 50-60 m sügavusele.Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Toitub limustest ja taimedest. Pikkus kuni 37,5 cm. Seisund: määramata.


Leuciscus vorax(Heckel, 1843) (Tigris asp) – tigrise tõugjas. Aasia: Tigrise-Eufrati vesikonnas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Türgis. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 102 cm (kontrollimata andmeil kuni 150 cm ja 60 kg). Seisund: pole ohustatud.


Leuciscus waleckii (Dybowski, 1869) (Amur ide) – amuuri säinas. Aasia: Venemaal, Hiinas, Mongoolias ja Koreas Amuuri jõe vesikonnas; ka Sahhalini saarel. Erinevates ökosüsteemides: jõgedes, järvedes, tiikides – Amuuri suudmealal ka riimvees. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline, potamodroomne. Väikeste rühmadena. Pikkus kuni 37 cm. Püütakse toidukalaks. Seisund: määramata.


  
Viimati: oktoober, 2019

Vaata lisaks:

Lõunateibid (Telestes)
Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
Säinas (Leuciscus idus)
Teib (Leuciscus leuciscus)
Teiblased (Leuciscinae)