Kalapeedia Otsing Kaastöö

Teib (Leuciscus leuciscus) on kalaliik karpkakalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast   teibid (Leuciscus).

[Inglise dace; saksa Hasel; prantsuse vandoise; hispaania leucisco; leedu strepetys; läti baltais sapals; poola jelec; rootsi stäm; norra haslong; soome seipi; taani strumskalle; vene елец]

Eestis ka elts, eselkas, (h)äslik, (h)äss, kesavimb, mädjas, mätt, ojakala, teivikala, tevi.

Kirjeldus 

Keha võrdlemisi sale, süstjas. Suu väike, alaseisune. Neeluhambad kahes reas. Pärakuuim nõgusa välisservaga, sabauim suure väljalõikega. Selg tume oliivroheline või sinakas, küljed kollakad või hõbedased, kõht valkjas. 

Seljauim rohekaspruun, sabauim tume oliivroheline, paarisuimed ja pärakuuim hallikaskollased kuni kahvatuoranzhid. Silmad hõbedased või kollakad. Isastel kudemisajal peas ja kehal valkjas helmeskate.

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 2-3 ogakiirt ja 6-7 pehmet kiirt, rinnauimes (1)2 ogakiirt ja 13-19 pehmet kiirt, kõhuuimes (1)2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 2-3 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt; lõpusepiisid 6-9; neeluhambad 2.5-5.2 (3.5-5.3); soomuseid 49  7-8/4  53(55).

Levik 

Euroopa alamliik (L. l. leuciscus)¹ elab Püreneedest ja Alpidest põhja pool kuni Koola poolsaareni ning ida poole kuni Uuralini; siberi alamliik (L. l. baicalensis)² Siberis kuni Kolõma jõeni. On Balhashi järves, kuid puudub Kaspias ja Araalis.

Eestis elab paljudes jõgedes ja ojades ning paarikümnes järves, samuti rannikumeres jõesuudmete lähedal, arvukamalt Matsalu lahes ja Kasari jões (Läänemaal) ning Vasalemma jões (Harjumaal).

Eluviis

Parve hoiduv vooluveekala, karpkalalastest üks paremaid ujujaid. Rannikumeres teatud määral poolsiirdekala, kudedes jõgedes ja minnes toituma põhiliselt riimvette.

Sigimine 

Eestis saavad emased suguküpseks tavaliselt 3-4-aastaselt (L 13-18 cm), isased 2-4-aastaselt (12-16 cm). Kudemine algab reeglina aprilli keskel, mil vee tº on alles 5-6,5 ºC, kestab harilikult vaid nädala, toimub kärestikust allavoolu kruusasel-kivisel põhjal või siis üleujutatud luhal surnud taimedele. Küpsed marjaterad valkjad kuni heleoranzhid, läbimõõt 1,8-2 mm, absoluutne viljakus enamasti 10 000-30 000 marjatera, suhteline viljakus 100-120 marjatera. 

Mari haudub enamasti kümmekond ööpäeva, kooruvad vastsed 6 mm pikkused (L).

Toitumine

Vastsete ja maimude põhitoit zooplankton, seejärel üleminek zoobentosele, milleks sobib hästi kala alaseisune suu. Kohati tähtis ka õhutoit. Peipsis sööb varakevadel tindi koetud marja.

Kasv ja vanus 

Eestis aastaste pikkus (L) reeglina 5,5-6,7 cm, kaal 1,2-2,2 g, kolmeaastastel 13-14 cm ja 17-24 g, viieaastastel 18-19 cm ja 50-65 g, seitsmeaastastel 21-24 cm ja 90-130 g, kümneaastastel 25-27 cm ja 160-210 g. Seega kasvutempo aeglasevõitu. Emased ja isased kasvavad enam-vähem ühtmoodi.

Eesti rekordteib: L 32 cm, 312 g, 10 aastat (Vasalemma jõgi Harjumaal, 1985). 

Maailmarekord: 450 g (Ida-Saksamaa, 1984).

Väljapüük

Töönduslikult tähtsusetu, andmeid on vaid püügi kohta Türgis - aastas sadakond tonni. 

Pakub huvi harrastuspüüdjatele, seda esmajoones merre suubuvatel jõgedel kevadise kudematuleku ajal. 

Liha kvaliteedilt enam-vähem võrdne särje omaga. Kevadist teibi vinnutatakse sarnaselt särje või nuruga.

^{1, 2} FishBase's käsitletakse neid alamliike iseseisvate liikidena.

Allikad:

E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001

Leuciscus leuciscus FishBase's (juuli, 2014)

Teib Vikipeedias (eesti)

Leili Järv. Teib. Ajakiri Kalastaja nr 26

Juuli, 2014