Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)

Jõeforell (Salmo trutta morpha fario) on lõheliste (Salmonidae) sugukonna lõhede (Salmo) perekonda kuuluva forelli (Salmo trutta) ökoloogiline vorm.

[Inglise – brown trout; leedu – margasis upëtakis; läti – strauta forele; poola – pstr±g potokowy; rootsi – bäcköring; saksa – Bachforelle; hollandi - beekforel; soome – purotaimen, tammuka; taani – bækørred; vene – ручьевая форель; türgi - dere alabalığı]

Eesti keeles on kasutusel olnud ka nimekujud eerus, eherus, hõrn, hõrnas, jõelõhe, kires, lõhenik.


Foto: Erkki Juronen/Kalale.ee

Kirjeldus 
Kehakujult sarnane meriforelliga, ent viimasest pisut jässakam. Hambad sahkluul tugevamad ja püsivamad kui meriforellil. Värvus väga varieeruv. Selg enamasti tumerohekas või -pruunikas, vahel must. Selg ja küljed kaetud mustade ja punaste tähnidega, esimesi rohkem küljejoonest ülalpool, teisi sellest allpool. Tähnid enamasti heleda äärisega. Noortel isenditel külgedel tumedad tähnikutele tüüpilised ristlaigud. Suguküpsete (eeskätt emaste) küljed sageli sinakashõbedase varjundiga. Isased emastest tavaliselt tumedamad, nõekarva varjundiga. Kõht valkjas. Kudemisajal tekib isaste alalõuale vaevu märgatav kõhrkonks.

Morfoloogilisi tunnuseid: Seljauimes (2)3-4(5) ogakiirt ja 8-12 pehmet kiirt; rinnauimes 1 ogakiir ja 10-13 pehmet kiirt;
kõhuuimes 1 ogakiir ja 7-10 pehmet kiirt; pärakuuimes 2-4 ogakiirt ja 6-10 pehmet kiirt; lõpusepiisid 17-22; soomusvalem 115  20-24/20-22  123.

Levik ja eluviis 
Forelli paikselt vooluvetes elav vorm. Algselt levinud valdavas osas Euroopast. Vahemere valglas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias teised vormid. Introdutseeritud Euroopast mitmele poole Aasiasse, Aafrikasse, Põhja-Ameerikasse ja Uus-Meremaale.
Eestis elab rohkem kui sajas vooluveekogus. 20. sajandil asustatud paljudesse (üle 30) jõgedesse ja ojadesse. Eelistab puhta, jaheda ja kiire veevooluga elupaiku, ent talub ka suhteliselt sooja eutroofset vett. Peamine levikutegur on sobivate kudemistingimuste olemasolu. 
Noored hoiduvad rohkem kärestike lähedale, vanemad hõivavad sügavamad võrengud, kaldauurded ja muud varjekohad.
Piir meriforelli ja jõeforelli vahel on ebamäärane: meriforell võib jääda pärast kudemist jõkke elama, jõeforell aga minna pärast kudemist merre, st nad võivad muutuda siirdekalast paikseks kalaks ja vastupidi.

Sigimine 
Suguküpsus saabub emastel enamasti 3-4-aastaselt (L 23-32 cm), isastel keskeltläbi aasta nooremalt (19-27 cm). Koeb tavaliselt oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, allikalistes vetes veel ka jaanuaris. Kudemise algul vee tº reeglina 6-7 ºC, lõpul kraad vähem. Koelmud kiirevoolulistes kruusase põhjaga kohtades. Küpse oran¾i marjatera läbimõõt 4-5,2 mm, suhteline viljakus enamasti kolme marjatera ümber. Mari haudub kruusa all harilikult 3-5 kuud, kooruvate vastsete pikkus (L) reeglina 1,5 cm.

Toitumine 
Sööb peamiselt põhjas elavaid selgrootuid, oluliseks võib saada ka õhutoit. Suurtele forellidele langevad kohati saagiks hiired, konnad ja kalad (viimastest peamiselt lepamaim).

Kasv ja vanus 
Jõeforell kasvab meriforellist mitu korda aeglasemalt, seda eriti pärast suguküpseks saamist. 
Eesti tingimustes on jõeforelli keskmine kasvutempo järgmine: aastased 8-9 cm (L) ja 4,5-7 g, kolmeaastased 25-28 cm ja 750-900 g, kümneaastased 50-53 cm ja 1,25-1.5 kg. Emased ja isased kasvavad ligikaudu sama kiiresti.

Kasvu- ja vanuserekordid ebaselged. Eestis võib kindlate andmete põhjal rekordkaaluks lugeda 6,25 kg (L 78 cm, emane; püüdis 18. mail 1983 Vello Klemm Prandi jõest spinninguga). 
Maailmarekordiliseks kaaluks arvatakse olevat 9,07 kg (Inglismaa, 1866). 
Suurimaks vanuseks võib pidada 49 aastat, nii kaua olevat T¹ehhoslovakkias ühes allikatiigis elanud forell, kes toidupuuduse tõttu sai küll vaid 43 cm pikkuseks.

Eestis töönduslikku tähtsust jõeforellil pole, ent spordikalana on ta üks hinnatumaid. 
Liha väga maitsev, kuigi jääb rasvasuselt (2-3%) ja kalorsuselt (100-105) lõhe omale alla.
Harrastuspüük peamiselt spinningu ja lendõngega. Aastane kogupüük mõne tonni ümber. 

Varude hoidmiseks väga vajalik jõe (oja) loodusliku ilme säilitamine, seal tuleks vältida melioratsioonitöid ja hüdroehitiste rajamist (sealhulgas vanade paisude taastamist). 

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Purotaimen Wikipedias
Rein Järvekülg. Forell, meie vete kaunitar. Kalastaja nr 47

Vaata lisaks:

Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
Forell (Salmo trutta)
Lõhed (Salmo)
Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)