Angerjas (pärimus)

1. Jumal, olles loonud ühe pika looma, lõi ta pooleks. 

2. Jumal nägi, kuidas madu hanepoja tappis, ning määras ühe poole maost angerjaks inimestele süüa. 

3. Kui madu Eevat pettis, lõi Jumal ta pooleks; sabapool läks merre angerjaks, peapool jäi maale maoks naistele tappa. 

4. Madu soovitas Jumalal inimesed ära needa, karistuseks lõi Jumal ta pooleks. 

5. Jumal (ka: Jeesus apostlitega, Jeesus ja Peetrus) nägi magavat Sarvikut (ka: karu), kel suust ila jooksis. Jumal (Jeesus) lõi kepiga ila pooleks, sellest said madu ja angerjas. 

6. Mereelukas küsis Peetruselt, kumb neist on targem; Peetrus lõi ta kepiga pooleks ning määras ühe poole kõige magusamaks kalaks, teise kõige vihasemaks loomaks maa peale. 

7. Mooses murdis oma kepi katki, viskas ühe tüki angerjaks merre, teise maoks metsa. 

8. Jumal ja Kurat lõikasid nööri; kuradipoolne tükk hammustas ja sellest sai madu, Jumala vettevisatud nööritükist sai angerjas (Lutsi versioon). 

1. Kui kevadel müristab esmalt mere pool, tulevad angerjad maale madudeks, kui maa pool, lähevad maod jõgedesse ja suvel on palju angerjaid. 

2. Angerjad, kes esimest müristamist kuulevad kuival maal olles, jäävad madudeks. 

3. Kui tuul puhub mere (järve) poolt, tulevad angerjad maale madudeks, kui maa poolt, lähevad merre (järve) angerjateks. Rannarootslastel seostub see uskumus jüripäevaga (23. aprill) (Russwurm 1861: 182). 

4. Angerjas on meremadu. 

5. Kui angerjas nõgeste sisse satub, muutub ta maoks. 

6. Angerjas on mao poolvenda (ka: seesama, mis madu; mao järglane). 

7. Mao teine pool läks merre, teine metsa (ka: sabapool läks merre, peapool jäi maale). 

8. Kui madu läheb vette, siis muutub ta üheksa päevaga angerjaks. 

9. Angerjas tagus teda hammustanud madu, kuni see veest ära maale läks. 

10. Madu saab angerjaks, kui maal elu halvaks läheb.

Angõrja tekkomine. Vanast oll üts naane hainal olno. Hainamaa oll vii veereh olno, niikui no om. Naasel olno ka lats ja latsõ jaost häll hainamaa pääle üles lüüdö. Naane tennö, tennö haina, kõrraga naano lats ikma. Naane lännö last kaema, nännö, et huss lät parajedi latsõlõ suuhtõ. Haarno siss rutto sõlõ kaalast ja tsusano sõlo tuu hussilõ hanna sisse ja tõmmano hussi latsõ suust tagase ja visano vette. Hussist saanu angõrja. Tä om ka hussi muudo, ommava hussi teo ja laosõ niisama poigõ kui huss - muu kala kudõsõ maräga, angõrjal aga ommava poja kõtuh. Ka üteldäs, et inne käü säidse liina ar - ko inämb kostke kallo ei saa, siss võit angõrjat süvvä. ERA II 155, 122/3 (32) < Setu, Mäe v - N. Sõrmus (1937). 

Vaata lisaks: